„Otsaltlusest“ ja üliulmlemisest!

Otsalti juhtum on tekitanud ühiskonnas väga vastakaid emotsioone ja muutumas nii poliitikute, ärimeeste kui ka tavakodanike arvamuste sasipuntras aina üliulmelisemaks. Mahlakaid märksõnu/pealkirjasid on olnud meedias mitmeid: Otsalt pole minu sõber!; Otsalti arest tuli üllatusena!, Otsalti aresti võis ette näha!, Otsalti arest seotud koalitsiooni lagunemisega! jne. Otsalt on nagu meteoriidist messias, mis sisenes meie stratosfääri ja nüüd pelgavad paljud, kas ta põleb enne maale jõudmist tuhaks või hoopis prantsatab pauguga pähe tuues kaasa arvukalt „ohvreid“ nii poliitikute kui ärimeeste hulgas. Kas asi ikka nii hull on kui tundub või on hoopis tegu üleküpsenud politseijuhi sündroomiga? (Kui kõik oma valitsemisalas on nii hästi, et peab kohe midagi pahasti tegema, et siis saaks jälle millegi parandamise nimel tööd teha! (autori def.)

Esiteks tahaks kõrvale lükata vandenõuteooriad sündmuste poliitilisest seotusest ehk järjekordsetest kallutatud jõududest. Need teooriad jäävad harilikult selle indiviidi (harilikult poliitiku või üliulmleja) mõttemaailma tasemele, kes sellest räägivad. Vahest isegi tundub, et selliseid jutte kutsub esile lausa eestlaslik kadedus kuhu on maitseks segatud üliulmelisust, et ehk siis „temal (teisel poliitikul, üliulmlejal) oli võimalusi selliseks avantüüriks aga mul mitte, oeh kui aga oleks, siis teeks ise küll!“

Teiseks tahaks kõrvale lükata kuulujutud „Otsaltlusest“ kui väidetava „politseimaffia“ musternäitest. Ükski politseinik ei saa olla „ristiisa“ ja lõplik niiditõmbaja, vaid jääks pigem kas lihtlabaseks käsutäitjaks või sõbraks-konsultandiks. Politseinik ei tahaks kunagi juhtida kuritegelikku organisatsiooni, vaid olla pigem „hea meelega“ selle „hellitatud“ toetaja. Miks siis mitte, kui võimu ja sellest tulenevaid võimalusi on käes rohkem kui mõnel „muidu riigiametnikul“? Aga sellepärast, et politseinikud on enamjaolt pragmaatilised ja suhteliselt ohukartlikud olevused, keda juba politseikoolis õpetatakse enne sisenemist uksetagust üle kontrollima ja ilma paarilise toetuseta mitte kuhugi nina toppima. Kuritegelikul ärijuhul on aga eesmärgid ja nende saavutamise vahendid paljuski teravamad ning riskialdis käitumine käib pigem igapäevaste püüdluste juurde, mistõttu nad paistavad ka silma kergemalt kui nende „sõbrad“.

Muide viimane väide pigem kinnitab „Otsaltluse teooriat“, kuna peategelane just väidetavalt, kordan väidetavalt oma võimaliku konkurendi järgi nuhkis ja n.ö. komprat kogus. Miks küsite, prefekt on ju ikka prefekt, nii idas, lõunas kui ka läänes. „Otsaltlus“ just aga seda tõendabki, et mitte prefekti amet pole oluline, vaid sellevõimu omamise koht ja keskkond. Eesmärk naasta Tartusse või vähemalt aidata kaasa oma kohalike „kaasvõitlejate“ ja „sõpruse“ kõigutamatusele – võiski olla eesmärk, mis pühendas abinõu – Kohvi kiusamise. Iga Eesti kodanik ja aus maksumaksja võiks ja lausa peaks uskuma, et uus prefekt Kohv pole mitte rivaalitseva „politseigängi“ liider, vaid lihtne ja tarmukas 80% usaldusega politseijuht, kes ausalt riigi ja mitte isiklikku huve proovib teenida. Ausa teenistuse huvides pole aga kolleegi kuritegelik jälitamine kuidagi põhjendatud. Vaevaltki ka „masu“ politsei juhte niivõrd ohustab, et omavaheline konkurentsivõitlus lausa hundiseadustel põhineb.

Maailmas pole see ainulaadne juhtum, kus kauaks ühele kohale jäänud kõrge politseijuht, eriti veel juhiomadustest andekas, kolleegidele lausa kütkestav ja motiveeriv – satub olukorda, kus kogu alluv aparaat töötab nagu kellavärk, kuritegevus langeb 9,8 m/s2 kohta ja politsei endagi olmeprobleemid on enam-vähem lahendatud. Harilikult tekibki siis kohustus korporatiivseid huve tagasi teenida. Võiks ju küsida, kas muidu ei saa? Saab aga eriti väikses Eestis on see kahjuks raskendatud kui mitte üldse võimatu. Eesti ühiskonda on alati iseloomustanud teatud korporatiivsus, kokkuhoidmine, sellele toetuv edutamine, karjerism ja omakasupüüdlikkus. Selle sõna sisu ja vormi võib samas pidada positiivseks, kuna just see tunnus on aidanud meil ka suurtest rahvuslikest raputustest üle elada. Aga kahjuks on üksteise toetamisel nagu igal medalil ka teine külg ning nende külgede vahel ka servad. Teises küljeks on korporatiivsuse suunamine kitsaste huvide ja ühiskonna suhtes pahatahtlike väärtuste teenimisele. Heaks näiteks võib siin tuua Sitsiilia vabadusvõitlejate korporatiivsuse muutumise maffiaühenduseks (MAFIA – surm Prantsuse anastajatele, autor toim). Kahe mündi külje vaheline serv on aga see teekond või aeg, mille jooksul tehti otsus mündil teine pool keerata.

Niisiis, kas meteoriit „Otsaltlus“ kukub kunagi pauguga alla ja muljub mõne korporatsiooni põrmuks või põleb hoopis enne tuhaks, seda näitab tulevik? Igal-juhul jätkub seda saagat veel kauaks. Tõelise taustainfo puudulikkus toob kindlasti kaasa uusi vandenõuteooriaid, müüte ja üliulmlejate sagimist. Isegi see teadmine, et vahialune loobus kautsjonist (mis on sellistes kuriteosüüdistustes vägagi kindel, kuid ikkagi kulukas tee vabadusse) mingi uue meetodi kasuks – võib olla märk järjekordsest korporatiivsusest, mis vabanemisele hoopis muul moel kaasa aitab. Korporatsioon (positiivne ega ka negatiivne) ei jäta üldiselt omasid hätta. Vahe on ehk selles, et ühel on õiguslikud ja eetilised piirid – teise puhul dikteerib käitumispiirid reegel – vaikimine on kuld, rääkimine haud – kõigi huvides.

3 Responses to “„Otsaltlusest“ ja üliulmlemisest!”

  • Erkki:

    Tere hr. Anvelt . Kui sul oleks valida. KAs nälg või kuritegeliku organisatsiooni liige või juht olla . Kumma sa valiksid ???? Mina arvan, et sa valiksid selle viimase.
    ( kuritegeliku organisatiooni juht olla). Põhjendan ära, et miks sa oleksid selle juht . Just sellepärast.. Kui sul raha ei lole . Ja sa oled oma töökoha kaotanud . Mis sul teha oleks ? Kas minna panka röövima ja ohustada inimeste elusid . Või siis olla kuritegeliku organijuht ja teenida (kasvõi natukenegist oma perele ) .

    Kui sa seletasid siin ennest,et Otsalt pole minu sõber !Otsalti arest tuli üllatusena ! Otsalti aresti võis ette näha ! Kysiks siin Hr. Anvelti käest sedasi : Mida sina ette nägid ? Kysin otse : Kas sina nägid , et Otsalt vahele võetakse või mitte ?. Sry Hr. Anvelt ei midagi isiklikku . Kuid mina arvan seda, et kuritegevus ( s.h korruptsioon, maksupettused jm . kuriteod ei lange veel niipea. See on alles algus siin eestis . Ja mis puutub Otsalt`isse, siis oma viga, et Kohviga jamama hakkas .

    Kui teil aega on , siis võiksite minu kommentaari kohta vastukaja anda :)

  • Andres Anvelt:

    Tere Hea Erkki.
    Mis puutub kuritegeliku organisatsiooni juhiks või isegi ainult liikmeks olemist – siis seda ei põhjusta kindlasti mitte näljatunne, vaid üleolek, vastandumine ja kasumi jaht. Ei ole ei Somaalia piraadid seda tööd tegemas näljast (kaudselt ehk osad vaesusest, ehk pigem sellest, et nad endiste sõduritena ei oskagi muud teha kui oma osa vägivallaga haarata). Samuti ei ole ma oma ligi 20 aasta kriminaalpolitseiniku elu jooksul näinud ühtegi tõsiselt võetavat, ma kordan tõsiselt võetavat kurjategijat, kes rööviks panka või juhiks kuritegelikku jõuku näljast.
    Mis puudutab mind ennast ja Otsalti juhtumi ette nägemist, siis minu isiklik arvamus on, et teades seda inimest aastaid – ei üllatanud mind juhtunu millegi poolest. See on minu isiklik kogemus. Kui rääkida probleemidest nagu korruptsioon, maksupettused ja muud ühiskondlikku kooseksisteerimist ähvardavatest nähtustest (kasutan seda sõna, kuna kõik need nähtused on tunduvalt laiemad, kui lihtlabane kuriteokoosseis), siis arvan, et nad kõik kujutavad endast meie nö positiivse ühiskonna peegeldusi negatiivses maailmas. MIda ma sellega öelda tahan? Kõik meis eksisteerivad negatiivsed emotsioonid, soovid, fantaasiad väljenduvad igas inimeses erinevalt – kellegil jäevadki hetke mõtteks, kellegi jaoks on see normaalne elustiil. Aga sellest kõigest peab rääkima, sest selle kaudu saabki tekkida ühiskonnas hoiak – seda mõistetakse hukka, seda ei toetata kodus, kooli, seltskonnas. Ainult niimoodi on võimalik seda ühiskonnas vähemaks manada, ära ei saa teda kaotada mingil juhul. Mis puutub tõusu või mõõna, siis sõltub see just meist – minust, sinust, temast jne. Ehk kuidas me sellesse suhtume! Ka kurjategijal on, uskuge mind, piinlik, kui tema arestikambris teda isegi teised kambrikaaslased hukka mõistavad.
    Vot selline kiire kommentaar asjas!

  • MAster-x:

    Tere hr. Anvelt Vastukaja teie kommetaarile . mna vastan punkt-punkti haaval .

    Lõige teie jutust : 1 ) oma ligi 20 aasta kriminaalpolitseiniku elu jooksul näinud ühtegi tõsiselt võetavat, ma kordan tõsiselt võetavat kurjategijat, kes rööviks panka või juhiks kuritegelikku jõuku näljast.

    2 ) Kui rääkida probleemidest nagu korruptsioon, maksupettused ja muud ühiskondlikku kooseksisteerimist ähvardavatest nähtustest (kasutan seda sõna, kuna kõik need nähtused on tunduvalt laiemad, kui lihtlabane kuriteokoosseis), siis arvan, et nad kõik kujutavad endast meie nö positiivse ühiskonna peegeldusi negatiivses maailmas

    mõlema Lõigu kommentaar:

    vastus : ütle mulle sellist asja , kui inimesel tõesti ei ole raha . Mis ta teha saab ??Lisaks sellele on tal veel väike laps ?? Mul üks sõber plaanib röövi . Rääkisin sellest ( enda kandi konstaablile . Ja tead , mida see konstaabel mulle ütles : Mis see minu asi on !!! LAs mõni teine ullike tegeleb sellega..Sa siin oled seletanud , et eesti politsei on tasemel !! Vot ikka ei ole küll!!!!Saad sa aru seesammune konstaabel kellele ma sellest rääkisin on halva mainega ( ehk minu mõistes. räpane võmm , kes alatsa altkäemaksu küsib ) Tuleb välja , et eesti politsei ei ole siin midagist nii puhas , kui paisatb .. Sa seletad siin , et inimesed röövivad kasumisaamise eesmärgil . No nii see ka ei ole !!!!!!Võtame eheda näite siin paari aasta taguse juhtumi , kus kaks tüüpi läksid panka röövima ( oli vist Taru Mnt. hansapanka, kui ma ei eksi ) .Kas nemad läksid kasusaamise eesmärgil ????? Vot ei läinud , sest kodus oli neil täielik kriisiolukord . Ma seletan sulle lähemalt : Praeguse hetke seiusga on selline olukord , kus inimesed teevad ükskõik “MIDA” oma lapse/laste või lausa enda heaks, et pinnal püsida . KAsvõi lähevad röövima . Ja mis puutub minu sõpra , siis jumal tänatud ta ei läinud röövima ( tänu sellele , et ma muretsesin talle hea töökoha ) . No näed , ma ei ole pühak . Kuid oma sõprade ja lähedaste aitamiseks annan ma endast maksimumi .Üks asi veel : mis puutub antud politseinikku , siis ta on endiselt politsei ridades. Ja siiani ei ole selle politseiniku suhtes ettevõtetud . Mis teha Eesti elu on kord selline .

    Sry Hr. Anvelt ärge võtke seda , kui sõimukirjana . Kuid siiski on minu jutul ” Point ” sees .!”!!!

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA