17 protsenti 13-16aastastest lastest elab peres, kus vähemalt üks vanem töötab välismaal

Justiitsministeeriumis täna esitletud laste hälbiva käitumise uuringust selgus, et 17 protsendil alaealistel töötab kas üks vanematest või töötavad mõlemad vanemad välismaal. Ligi kolmveerand eesti lastest jääb sel juhul elama teise vanemaga, vene lastest aga ainult pooled. Vanavanemate hoolde jäetakse 38 protsenti vene ja 21 protsenti eesti lastest. Nendest lastest, kelle vanemad töötavad välismaal, elab iga viies aga üksi. Eesti laste hulgas on neid isegi rohkem.

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas, et isegi kui lapsevanemad elavad ja töötavad välismaal, peavad nad tagama selle, et laps ei oleks järelevalveta. “Loodame, et see asi muutub,” avaldas Anvelt lootust. Ministri sõnul ei mõista mitte keegi välismaal töötavaid vanemaid hukka. “See ei tähenda, et nad lapsega ei tegele, võib-olla tegelavad rohkemgi kui mõni vanem, kes elab lapsega koos,” kõneles Anvelt.

Anvelt tõdes, et perekorralduse muutus mõjutab laste õiguserikkumiste riski. “Kuna vanemlik järelevalve on õiguserikkumiste riski puhul väga oluline, siis mõjutab vanemate välismaale tööleminek laste hälbivat käitumist just seetõttu, et iga neljas eesti noor jääb üksi koju, tema tegevuste üle puudub täiskasvanu silm ja koolid ei ole sellest alati teadlikud,” lisas Anvelt.

“Kui laps on üksinda kodus, siis ei pruugi see kõik olla nii nagu me oleme harjunud nägema jõulude ajal mitmeosalisest filmist,” lausus Anvelt, kelle sõnul vanemate välismaal viibimine viib need lapsed riskigruppi ja soodustab nende sattumist kuriteo ohvriks või kurjategijaks.

Ema töötamine välismaal on suurim riskifaktor

Uuringut tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina ütles, et vanemate töötamine välismaal tõstab nii koolist ilma põhjuseta puudumise kui ka alkoholi tarvitamise riski.

Just ema töötamine välismaal on Markina sõnul kõige suuremaks riskifaktoriks. “Kui vanemad on ära ja lapsed on kodus vanavanematega, siis see ei ole kõige hullem,” rääkis Markina. “Kui aga laps on jäetud üksi või mõnikord astuvad läbi naabrid või tuttavad, siis on väga suur risk, et lapsed tarvitavad alkoholi või panevad toime õigusrikkumisi.”

“Head suhted vanematega on kaitsefaktor, mis kaitseb alaealisi õigusrikkumiste toimepanemisest eemale hoida,” rääkis Markina. Sama lugu on tema sõnul emotsionaalse toega, kuid mitte ainult see ei aita last.

Markina rõhutas, et oluline on ka vanematepoolne järelevalve, mis mõjutab kõige tugevamalt lapsi. “Kas vanemad tunnevad huvi, mis kell laps peab kodus tagasi olema, paluvad lapsel helistada ja öelda, kus ta viibib,” loetles Markina. Tema sõnul on oluline ka see, kas lapsevanem vaatab, kas lapse kodutööd on tehtud. “See kõik näitab, kas vanem on lapse elust huvitatud.”

Kool ei tea, et lapsevanem töötab välismaal

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm rääkis, et see on väga erinev, kelle hoolde laps jääb. Tavaliselt on selleks teine vanem, vanavanemad või vanemad õded ja vennade. Laps võib jääda ka tädide ja onude või mõne muu tuttava juurde.

“Probleem ei ole selles, et vanemad töötavad välismaal,” rääksi Tamm. “Probleem on selles, kas vanemad teavad, millega nende laps tegeleb. See on üks riskitegur, mille tõttu vanemad võivad seada ohtu laspe turvalisuse.”

Uuring näitas veel, et vähem kui pooltel juhtudel oli kool teadlik sellest, et lapsevanem töötab välismaal.

“Infovahetus ja koostöö võiksid juba täna toimida, et nii kool kui vajadusel ka lastekaiste oleks sellest teadlikud,” soovitas Tamm. Kooli teavitamise eesmärk ei ole tema sõnul piirata kellegi välismaale tööle asumist, kuid kui sellest ollakse teadlikud, on lihtsam leida toetavaid tegureid.

Uuring viidi läbi detsembrist 2013 veebruarini 2014, kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu Ülikool.

Delfi.ee

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA