Andres Anvelt: päevapoliitikast tuleb suur hulk ülbust välja lasta

Postimehe lugejate küsimustele vastab online-intervjuus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna linnapeakandidaat Andres Anvelt.

Max: Miks Te pooldate koalitsioone, kus Te olete koos parteidega (IRL ja RE), kellega justkui eesmärgid sageli vastandlikud on, ning milles Teil puudub ka piisav mõjuvõim, et oma nägemuse saavutamist loota?

Sotsiaaldemokraadid ei välista koalitsioone IRL, RE ja Keskerakonnaga, juhul kui need erinevad pooled võtavad arvesse meie lähtekohad. Koalitsiooniläbirääkimised toimuvad peale valimisi ja selleks on meil ette valmistatud terve rida lähtekohti, millest me ei tagane.

Näiteks on Keskerakonnaga läbirääkimiste aluseks kindlasti see, et tulevane linnavalitsemine oleks detsentraliseeritud ning olulised otsused viidud linnaosade ja nende halduskogude kätte. Siia alla käivad näiteks nii kohalike investeeringute küsimus ja vetoõigus planeeringute üle, kui nad vastuolus kohalike huvidega. Ka peaks halduskogu kinnitama linnaosavanema. Ka ei kavatse me loobuda nõudmisest Tallinna televisiooni ning Pealinn/Stolitsa tegevuse lõpetamiseks maksumaksja kulul. Korruptsiooni ennetamiseks on meil välja töötatud väga praktilised 12 punkti, millega saab tutvuda minu kodulehel.

Parempoolsetega läbirääkimistel peale valimisi on lisaks eelpool nimetatud punktidele aluseks tasuta ühistranspordi säilitamine, mitmete sotsiaalsete algatustega jätkamine nagu pensionilisa eakatele jne. Rõhutan veelkord, et SDE ei pane ust kinni ühegi poole ees, kuid seisab meie põhiliste väärtuste ja selle eest, et ainupartei võim peab Tallinnas igal juhul lõppema. Seda saab saavutada ainult siis, kui valimistele tuleb umbes 10 protsenti valijaid rohkem kui eelmine kord.

Kas teie erakond kiitis heaks teie eellepingu parempoolsetega? Ja kui kolmikliit saab võimule, kas kujutate ette, et hakkaksite tööle Krossi või Randpere alluvuses?

Poliitikas ei ole valimiste eelsetest eellepingutest õige rääkida, valija annab oma hääled ja selle alusel ka mandaadi koalitsioonide moodustamiseks ning hiljem valitsemiseks. Küll on võimalik rääkida valmisolekutest koalitsiooniläbirääkimistele asuda. Nii IRL ja Reformierakond kui ka Keskerakond ei ole ideaalsed koalitsioonipartnerid. Samuti ei kujuta ma ette töötamist Savisaare juhitud linnavalitsuses näiteks abilinnapeana, kui Keskerakond ei ole valmis oma senises valitsemise stiilis just kannapööret tegema. Tallinnas valitakse erakondi, valimisliite ja üksikkandidaate, mitte linnapäid. Koalitsiooniläbirääkimised saavad alata alles valimispäeva hilisõhtul.

Küsimus: Teete seda jälle – lõite IRLi ja Reformierakonnaga käed nagu aastaid tagasi. Miks ei huvita teid oma partei poliitika teostamine, miks olete järjekordselt puudel? Miks teil puudub oma poliitiline joon, miks olete parempoolsete kaasajooksikud?

Poliitikas lüüakse käsi valimistulemuste järgselt. 20. oktoobri hilisõhtul saab vaadata, kellega on võimalik koalitsiooniläbirääkimistesse astuda. Erakonna poliitikat ongi võimalik teostada läbi koostöö ja kompromissi, mis tähendab ka koalitsioone. Tallinnas näeme, mida tähendab ainuvalitsus ja kuidas sadu tuhandeid eurosid lastakse korstnasse ainuvõimul püsimise nimel. Meie eesmärk on järgmises koalitsioonis võimalikult palju esindada meie valijate huve ja välistada olukord, kus ühe partei poliitika teostamine on sisuliselt viinud 70 protsenti tallinlastest opositsiooni.

Lihtne eestlane: Juhul, kui sotsiaaldemokraadid tuleksid võimule ja Te saaksite linnapeaks, mil moel Te püüaksite vältida vulgaarse neoliberalismi (mis vohab Toompea valitsuses) viljelemist Tallinnas? Mida teeksite põhimõtteliselt teistmoodi, kui talitaks Reformierakond? Tooge palun kas või kolm konkreetset, selget näidet.

Reformierakond on sarnaselt Keskerakonnaga välistanud igasuguse koostöö kodanikuühiskonnaga. Tulemuseks on see, et võimulolijate jalad on maast lahti ning liberalismi nime all viljeletakse üleüldist ükskõiksust ja teenitakse kitsaste huvigruppide huve.

Oleme välja töötanud terve rea meetmeid, kuidas tänasest päevapoliitikast suur hulk ülbust välja lasta. Näiteks tahame – nagu juba mainisin – viia otsustusprotsessi võimalikult maalähedaseks. Kui Tallinna väikseim linnaosa on kümme korda suurem Eesti keskmisest omavalitsusest, aga sõnaõigus sisuliselt puudub, saabki inimeste reaalsetest vajadustest oma elukeskkonnas teerulliga üle sõita. Samuti on ülioluline teha igasugune asjaajamine kõigile – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – võimalikult läbipaistvaks ja arusaadavaks. See välistaks nö järjekorrale vahele trügijaid ja korruptsioonil põhineva ebavõrdse konkurentsi.

Samuti on meie eesmärk viia ellu laiaulatuslikku inimvara arendamisele suunatud haridus- ja sotsiaalpoliitikat. Meil on väga kindel siht luua Tallinnas alus uuele Eesti arengumudelile, kus põhilised investeeringud lähevad lastesse ja noortesse, unustamata ära ka eakaid. Laste puhul tahame arendada alusharidust ja teha see kättesaadavaks kõigile. Täna hästi koolitatud noor suudab läbi oma töö ja tegevuse anda endale, perele ja ühiskonnale laiemalt lisaväärtust.

fänn: Mida arvate erakonnastatud linnaametnikest, kelle aeg nende põhitöö kõrval kulub tegelikult internetiportaalides erakondliku propaganda genereerimiseks ning linnapea arusaamatute sammude ning tema erakonna kaheldavate tegude õigustamiseks? Mida endise politseiametnikuna arvate, kas säärane linnaraha ning linna ressursside raiskamine (loe: palgamaksmine kommentaariumis istuvatele ametnikele) on kriminaalne või ei?

Alustan sellest, et linnaametnikele selliste ülesannete panemine on seadusevastane, kuna väljub avaliku teenistuse ülesannete ringist ja on seeläbi ka vastuolus avaliku teenistuse seaduse sättega, mis paneb kohustuse täita oma ülesandeid erapooletult, väärikalt ning kasutama talle usaldatud vara (antud juhul siis IT ressursse) heaperemehelikult ja sihipäraselt. Teiselt poolt on siin olemas ka selle aasta aprillist väärteoks nimetatud avaliku vahendi korruptiivse kasutamise tunnused. Kui seda tehakse käsu korras ja kellegi kolmanda isiku huvides, antud juhul siis ühe erakonna või siis linnajuhtide huvides. Kõige lihtsam vorm sellise nähtuse lõpetamiseks oleks esiteks selliseid korraldusi andvate linnajuhtide väljavahetamine ja vajadusel ka selliste kommenteerimisvõimaluste piiramine töökohal. Selleks peab olema aga juba linnajuhtide soov, mida paraku ei ole ega ka pole näha, et see kuskilt tuleks.

Põgenenud linnakodanik: Millised on hetke linnavalitsuse tehtud valed otsused ja investeeringud? Kas Tallinna TV ja MUPO on Tallinnale vajalikud? Kas noorte huviringid ja lasterühmad on Tallinnas piisavalt rahastatud? Kas teede korrashoiule on piisavalt tähelepanu pööratud?

Tänast linna tegevust võib jagada kahte rühma. Ühed on linna arengule suunatud tegevused, teised varjatult ühe partei ainuvõimule suunatud investeeringud, mida võib pidada varguseks linnakodaniku rahakotist. Viimaste hulka kuulub ka kogu propagandamasin, mille kulud ulatuvad vähemalt 7-8 miljonini aastas. See on üüratu summa, mille asemel võiks näiteks katta sisuliselt Tallinna laste huviringide kulud. Tallinna TV pole Eesti meediaturul suutnud luua mingit lisaväärtust, ta pole tekitanud loodetud konkurentsi. Linnal ei ole põhjust Tallinna TVd sellisena pidada, ehk võiks siiski mõnel erainvestoril tema vastu huvi olla.

Mupo vajab tuntavat ümberkorraldamist. Oleme välja käinud linnavahi-idee. Selline Vana Toomas sobiks Tallinna ajalooga ja nimetusest puuduks eksitav sõna «politsei». Mupo töö peab olema suunatud pigem ennetamisele kui sissioperatsioonide läbiviimine ühistranspordi jäneste vastu. Mupol seisab ees tõsine restruktureerimine ja funktsioonide ümbervaatamine. Samas on selge see, et ükski nii suur omavalitsus nagu Tallinn ilma oma avalikku korra järelvalveta ei saa, sest Eesti politsei ei jõuaks tema funktsioone täita.

Mis puudutab laste- ja noorte huvi- ja spordiringe, siis siin on meie lapsi alt vedanud nii Kesk- kui ka Reformierakond. Masuga mindi just nii riigis kui linnas ringirahale kallale. Näeme oma programmis ette Tallinnas igale lapsele ühe tasuta huviala- või spordiringi, muidugi teatud laega. Tasudes iga lapse huvi- ja spordiringi eest kuni 25 eurot kuus, kulub linna eelarvest kuni 8 miljonit eurot. See on umbes sama palju kui propaganda meilt võtab. Väheneva rahvastikuga riigis ei saa teha mingeid kärpeid laste ja noorte arvelt, vastasel juhul kaotame me tulevikus ka need, kes täna meist sõltuvad.

Mis puutub teedesse, siis suurim probleem Tallinna teede korrashoiu puhul on olnud süsteemitus. Suurim rõhk pannakse enne valimisi või hoopis kevadel täiesti lagunenud teede remonttöödeks. Iva peitub siin stabiilses, mitte hooajalises rahastamises, samuti teede ettevalmistamisel talveks, kus tuleb tegeleda nii-öelda pragude lappimisega, mis kevadeks on muidu lausa lahvandused. Tallinna teede taga on ka palju vastandumise poliitika tulemust, mistõttu on Tallinna põhimagistraalid jäetud välja teeseaduse kohaselt riigimaanteede loetelust, aga reaalsuses kannavad üleriiklikku koormust. Meie üheks kindlaks eesmärgiks on ka kvartalisiseste teede kapitaalremont, mis nõuab sihipärast ja pidevat eelarvestamist ja kus enam lipp-lipi-lapp-lapi peal ei tööta.

Matt: Saades linnapeaks, kas oleksite valmis algatama seaduse eelnõu prostitutsiooni legaaliseerimiseks Tallinnas ja loomulikult ka Eestis?

Esiteks teadmiseks küsijale, et prostitutsioon Eestis ei ole keelatud, keelatud on selle igasugune vahendamine ja sellele kaasa aitamine. Teise inimese ükskõik milline mõjutamine oma keha müümisele on ja jääb kuriteoks. Olen nende inimestega oma politseipraktika jooksul kokku puutunud ja ei ole kohanud ühtegi neiut ja ka noormeest, kes seda tegevust suurest rõõmust ja heaolust viljeleksid. Nii et pigem vastupidi, seisan praegu riigikogus seaduseeelnõu eest, mis kriminaliseeriks seksi ostmise näiteks alaealistelt. Nii see on, see on muide Eestis seni lubatud tegevus.

Moor: Kas sotsid on enesele ikka selgeks teinud, kes nende valijad on? Minu arusaamist mööda soovivad SDE valijad eelkõige välistada mitte Savisaart vaid just IRL-i ja Reformierakonda, kes viljelevad paduparempoolsust. Kas olete valmis seda osa valijatest kaotama?

Oleme selgelt tasakaalustatud poliitika poolt Eestis ja Tallinnas ja näeme oma valijatena eestimaalasi, kes sellist tasakaalu ka soovivad. Keskerakond ja eriti tema liider kasutab äärmuslikult populistlikke loosungeid ja meie kõigi raha nende levitamiseks. Nii hoitakse pantvangis suurt osa valijatest, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Parempoolsed külvavad taas vastandumisseemet nende valijatega ja tahavad vabastada «kellestki kedagi». See kahe äärmuse vastandumine on viinud Eesti sisuliselt poliitilisse pankrotti, mis ei vii edasi.

Sotsiaaldemokraadid ei kavatse oma poliitikat hakata tegema vastandumise pealt, vaid soovivad oma eesmärkide tutvustamise kaudu anda valijatele otsese signaali, et Eesti tulevik on inimvara hoidmises ja toetamises ja seda juba täna, mitte homme. Inimesed ei lahku ainult palga pärast, vaid ka ühiskondliku vastandumise pärast. Need, kes sellist lähenemist pooldavad, ongi meie valijad.

Endine sotsdemide valija: Mis kaalutlusel kandideerib kohalikel valimistel Tallinnas riigikogu liige ja endine Villu Reiljani abiline Karel Rüütli? Ega te ometi arva, et ta peaks kuidagi sotsiaaldemokraatide valijaid ligi meelitama?

Karel Rüütli on Kristiine linnaosa elanik ning sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja juba aastaid meie aseesimees. Muide, Karel Rüütli on just sotsiaaldemokraadina teinud oma elu parima poliitilise tulemuse ehk kogunud Harju- ja Raplamaal viimastel riigikogu valimistel ligi poolteisttuhat häält.

Mari: Kas sotsiaaldemokraadid on nõus tegema koalitsiooni Keskerakonnaga juhul, kui linnapeaks ei saa Savisaar?

Ma ei näe ennast mingil juhul Tallinna abilinnapeana või mõnel muul positsioonil tänase linnapea alluvuses. Nagu eelmises vastuses kirjutasin, oleme koalitsiooni läbirääkimisteks avaldanud oma põhilähtekohad:

1. Lasteaiakohad kõigile ja lasteaiaõpetajate palgatõus
2. Pensionilisa ja eakate ravimitoetuse säilitamine
3. Korruptsioonivastaste meetmete juurutamine ja linna propagandaimpeeriumi likvideerimine
4. Tasuta ühistranspordi säilimine ja laiendamine ka mittetallinlastele
5. Halduskogudele linnaosavanemate kinnitamise õiguse andmine

Nii, et kui Keskerakond suudab ennast kokku võtta, eriti punktides 3, 4 ja 5, siis miks mitte.

Jätame halva korra kõrvale, mis on Tallinnas suudetud hästi teha?

Tallinn kui Eesti üks rikkamaid omavalitsusi on suutnud oma arengus suht hästi ree peal püsida. Nii on näiteks tasuta ühistransport kindlasti progressiivne samm, kuid kahjuks on sellealases koostöös lähivaldadega peatutud poolel teel ning ummikud pole ikkagi linnapildis vähenenud. Samuti on linn jõudumööda aidanud kaasa mitmetele sotsiaalprogrammidele ja toetanud ning järgi aidanud meie haavatavamaid linnaelanikke. Kokkuvõttes on ka Ülemiste ristmik üks olulisi liikluskoormuse leevendajaid. Tasuks aga mõelda, mida oleks võimalik saavutada ning rahastada, kui linn ei kulutaks propaganda peale ja ei võidurelvastuks riigiga vastandumisel. See kõik kokku on linnaeelarvest võtnud kümneid miljoneid nii meie maksumaksja kui Euroopa fondide eurosid.

Taksojuht: Linnatänavad on kohutavas olukorras. Riik aktsiisist laekuvat raha ka piisavalt üle ei kanna. Milline on teie plaan teede korrastamise osas? Kuidas (kust) olete mõelnud selleks raha leida? Kas te välistate teekasutustasude sisseviimist sellisel kujul nagu Stockholmis, Londonis või teistes Euroopa linnades seda tehakse?

Tallinnas on suurimaks murelapseks just kvartalisisesed teed ja tänavad. Nagu näha, on enne valimisi suuremad magistraalid enam-vähem siledaks asfalteeritud. Siit ka meie eesmärgid: esiteks näeme me järgmise aastate suuremate teeinvesteeringute kõrval võrdväärselt sisetänavate kapitaalremonti ja teehoolduse stabiilset rahastamist aastaringselt. Üheks tänaseks probleemiks on see, et teehooldusraha jupitatakse pidevalt Tallinna lisaeelarvetest lootuses, et äkki ei lagune. Samuti ei nähta sügisel vaeva potentsiaalsete pragude ja aukude parandamisel, mistõttu kevadel tekivad löökaugud. Raha kõrval on ikka oluline ka läbimõeldud suhtumine.

Kindlasti seisame ka riigikogus selle eest, et aktsisiisiraha täiel määral laekuks eesmärgipõhiselt. Selle kohta esitasime ka eelnõu riigikogule. Olen ka varasemalt märkinud, et Tallinna teede rahastamise diskrimineerimine, mis on sisse kirjutatud teeseadusesse, peab lõppema. Kahjuks on see üks osa tänasest Tallinna ja riigi vastandumisest.

Mis puudutab teekasutustasu, siis Eesti inimesed pole täna sellise maksu jaoks piisavalt jõukad.

Lauri: Mida arvate Tallinna tasuta transpordist? Kas Te pooldate kehtivat olukorda, kus Tallinna külalised peavad sõidupileti ostma?

Tasuta ühistranspordi säilimine ja laiendamine ka mittetallinlastele on üks meie jaoks oluline punkt, millest ei oleks valmis ka koalitsiooniläbirääkimistel loobuma. Esiteks leevendab ummikuid linnapiiril ainult see, kui ka lähivaldade inimesed saavad mugavalt ja tallinlastega võrdsetel alustel linna sõita. Teiseks on mupo tänane roll põõsas passiva sissisõdalasena ebaefektiivne ning kallis.

Miks peaks Tallinna valija hääletama selle poolt, et tasuta ühistransport laieneks ka mittetallinlastele? Mis huvi peaks olema tallinlastel näiteks Muraste elanike tasuta sõitu kinni maksta?

Igapäevaselt liigub üle Tallinna piiri tööle-kooli-koju umbes 50 000 inimest, mis tekitab paratamatult ummikuid ning seab tingimused ühistranspordile. Vaata ka eelmisi vastuseid – siin on vaja omavalitsuste koostööd ja kõigi panust. Kõigile inimestele – nii Tallinnast kui linna tagamaalt – on lõpuks oluline mõistlik transpordisüsteem tööle, kooli ja ka kinno ja poodi sõitmiseks. Lisaks tasuta ühistranspordi laiendamisele tähendab see ka pool sajandit tagasi kujundatud liinivõrgu täielikku ümber vaatamist.

Kristjan Lepistu: Kuidas muudaksite tõhusamaks võitlust prostitutsiooni vastu? Kas Teie jaoks on see Eestis üldse probleem, ja kui, siis kui suur? Kuidas suhtute prostitutsiooni legaliseerimisse sarnaselt Hollandi, Saksamaa või Austraalia strateegiale? Kas see oleks lahendus või uute probleemide allikas?

Nagu ka eelpool mainisin, ei ole prostitutsioon kunagi läbi ja lõhki vabatahtlik. Selleks sunnib inimest kui mitte teine inimene, siis vähemalt elu või madalam sotsiaalne läbilöögivõime. Tänased seadused prostitutsiooni osas on meil pigem vägagi liberaalsed. Kaitsen näiteks riigikogus juba kaks aastat oma eelnõu, mis keelaks ja karistaks seksi ostmise alaealistelt. Eestis on prostitutsioon kindlasti probleemiks, kuna me oleme selles vallas transiitmaa ning paljude naaberriikide karmimad prostitutsiooniseadused on kahjuks meist teinud ka seksiturismi sihtmaa. Kui keegi kahtleb minu väidetes, siis tasuks sügavalt silma vaadata ja vestelda mõne oma keha müüva inimesega ning küsida, mis teda sellele sundis. Kindlasti pole põhjus hea ja lõbus elu! Paljud Teie poolt nimetatud riigid on ka senistele üliliberaalsetele poliitikatele selga keeramas. Samuti investeerisid need riigid võrreldes Eestiga tunduvalt suuremaid summasid prostutsiooniäris olevate inimeste resotsialiseerimiseks.

Frei: Olen korralik ning pikaaegne Tallinna munitsipaalkorteri üürnik. Tahan, et see oleks koduks, millesse tasub ka investeerida, suvel välja üürida ja pärandada. Kas peaks olema võimalus seda endale osta ehk erastada?

Munitsipaalkorterite eesmärk on leevendada üürikorterite nõudlust Tallinnas ja hoida nende üürihinda kättesaadaval tasemel. Seni, kuni üürikorterite nõudlus on suurem kui pakkumine, oleks munitsipaalkorterite erastamine ebaõiglane üürikorterite soovijate osas. Samas olukord kinnisvaraturul pidevalt muutub ja kui munitsipaalüürikorterite järgi peaks nõudlus langema, siis peaks tänastel üürnikel kindlasti olema oma korterile eelisostuõigus õiglase hinnaga.

Andres: Võru linna idee kaunistada majad omakandi mehe Navitrolla loominguga on vinge ja sada punkti võrukatele. Kas Sina, Andres, olles Tallinna linnapea ja tuues EL ühe pealinna nõukogude ajast üle kaasaega, oleksid nõus ka Tallinna halli üksluisust kas just Navitrolla, aga Tallinnale kohasemalt näiteks Arraku loominguga kaunistama?

Jah, kindlasti. Tasub lugeda meie kodukalt Tallinna valimisprogrammi peatükki «Loov Tallinn». Kindlasti tahame, et iga linna ehitise või ka renoveerimise puhul oleks vähemalt üks protsent ette nähtud kunsti ostmiseks. Kindlasti säilitame linna arhitektuurses ilmes tasakaalu, võttes ehitatavate hoonete juures arvesse nii nende rakenduslikku kui kunstilist väärtust.

Hannes: Oletame, et SDE ja Keskerakond saavad pärast järgmisi riigikogu valimisi kahepeale enamuse ja moodustavad vasakpoolse valitsuse. Kas sellesse valitsusse võiks teie hinnangul kuuluda ka vene äärmusnatsionalistid nagu Yana Toom ja Mihhail Kõlvart? Kui ei, siis nimetage mõned vene rahvusest Keskerakonna poliitikud, kellega te oleks nõus ühes valitsuses istuma.

Mulle teeb pigem muret Keskerakonna lühike pink vene rahvusest poliitikute osas. Kui vaadata nende erakonna juhatust, siis seal olevate vene rahvusest poliitikute arv – üks – ei ole märkimisväärne ja nende edukus seotud väga selgelt tänase erakonna liidriga. Igasuguse koalitsioonilepingu aluseks saab olla jagatud väärtused, tahe koostööks ning meie põhiseadus. Need inimesed, kes mingitel põhjustel meie riigi põhiväärtusi ei kanna, sinna ka ei sobiks. Pigem näeme oma erakonna sees mitmeid teisest rahvusest poliitikuid, kes neid põhiväärtuseid kannavad ja suudavad ka reaalselt, ilma konfliktita, kogu Eesti elanikkonda ja nende huve esindada.

Tiit: Miks tahate kehtestada astmelise tulumaksu alates 1000 eurost, kas see summa on siis rikkus, mida täiendavalt maksustada?

Meie ettepanek on olnud viia sisse täiendav tulumaksu aste sissetulekule, mis ületab 120 protsenti keskmisest palgast, täna on see umbkaudu 1200 eurot. Samal ajal seisab SDE tulumaksuvaba määra tõstmise eest, mis kergendab just väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste olukorda ning jätab neile palgapäeval rohkem raha kätte. Hinnanguliselt puudutab täiendav tulumaksuaste umbes viiendikku Eesti palgasaajaist. Ka tahan rõhutada, et lisaastmega maksustatakse ainult tuluosa, mis ületab (tänases olukorras) 1200 eurot.

Siim: Andres, miks Sa segad vestlustes ALATI teiste vestluskaaslaste jutule vahele? Kas Sul puudub austus vestluspartnerite vastu? (Ei teeks paha, kui vaatad-kuulad netist enda käitumist viimaste kuude debattidel TV-s ja raadios)

Vastupidi, minu jaoks on oluline, et kõigi hääled oleksid aruteludes kuuldud ja kõik saaks kaasa rääkida. Samas, on debatiformaate, mis on rohkem vastandumisele üles ehitatud ja kus paratamatult ka osapooled ainult sekkudes oma sõna sekka öelda saavad.

Hannes: Miks räägivad sotsid eestikeelses meedias ühte juttu ja venekeelses teist? Kolmeraudses lubasite moodustada koalitsiooni koos Reformierakonna ja IRLiga. Kohe pärast seda teatas aga Sven Mikser venekeelses meedias, et see ei pea paika. Kas te ei leia, et sellise kahepagelise käitumise tulemusena ei taha teie poolt varsti hääletada ei eestlased ega venelased?

Erinevad meediumid valivad oma lugejate-kuulajate-vaatajate jaoks sõnumeid. Ka «Kolmeraudses» ütlesin selgelt välja, et me oleme valmis koostööks ka Keskerakonnaga nagu ka paremerakondadega. Totter oleks kellegi nina all uks kinni lüüa. Oleme nendel valimistel selgelt kaalukausi positsioonil ja kavatseme koalitsioonilepingu läbirääkimistel selgelt nõuda oma valijate huvide maksimaalset arvestamist. Et asi kõigile selge oleks ning ei toimuks lehmakauplemist, avaldasime meie partneritele ja avalikkusele meie koalitsiooniläbirääkimistele põhilähtepunktid. Tallinna sotsiaaldemokraatide viis punkti, mille osas ei olda valmis kompromisse tegema, on:

1. Lasteaiakohad kõigile ja lasteaiaõpetajate palgatõus

2. Pensionilisa ja eakate ravimitoetuse säilitamine

3. Korruptsioonivastaste meetmete juurutamine ja linna propagandaimpeeriumi likvideerimine

4. Tasuta ühistranspordi säilimine ja laiendamine ka mittetallinlastele

5. Halduskogudele linnaosavanemate kinnitamise õiguse andmine

Kas olete võimeline kutsuma korrale sotside nn «Mikko tiiva» ehk naisõiguslased ja selgitama üheselt mõistetavalt, et positsioon ühiskonnas tuleb oma isiklike oskuste/teadmiste/kogemuste varal välja teenida, mitte panna see sõltuvusse sellest, kas keegi on juhtumisi tilliga või ilma (mehed ja naised ei saa olema mitte kunagi võrdsed, kuna nende füüsilised eeldused kipuvad enamasti olema ebavõrdsed, tahame me seda või mitte)? 

Viimases osas peab nõustuma: füüsilised eeldused kipuvad üha enam ebavõrdsemaks muutuma ning paljudel aladel jäävad juba meeste kehalised võimed alla naiste omadele. Heaks näiteks on siin mitmed stereotüüpselt mehelikud ametid, kuhu viimasel ajal üha rohkem naisi kandideerib ja saab nagu politsei, kaitsevägi ja paljud teised. Fakt on, et näiteks poliitikas on naisi meestest oluliselt vähem, tänases valitsuses lausa ainult üks. Ma arvan, et siit tasub otsida põhjusi ka kohatisele poliitikute arrogantsusele ja ülbusele. Ka teenivad Eesti naised Eesti meestest kolmandiku vähem. Samal ajal on naised kõrgemalt haritud ja juba põhikoolis langevad haridussüsteemist välja just poisid. Naistel on nende oskused ja teadmised, kuid miskipärast on karjääris ees klaaslagi. Poisid on kooli minnes tüdrukutega võrdsed, kuid miskipärast kukuvad juba põhikoolis välja, neist palju vähemad saavad kõrghariduse jne. Nii et seista tuleb nii meeste ja naiste kui poiste ja tüdrukute eest ning see ongi minu jaoks võrdõiguslikkuse mõte. Võrdõiguslikkuse mõte ongi kohelda mehi ja naisi võrdselt väärikate inimestena ning keskenduda inimeste oskustele, teadmistele ja kogemustele.

Sellega on tänane online-intervjuu lõppenud. Postimees tänab lugejaid küsimuste esitamise ning Andres Anveltit vastamise eest!

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA