Andres Anvelti kõne riigikogus 14. veebruar 2012

Väljavõte riigikogu riigikogu stenogrammist, III istungjärk. Teisipäev, 14. veebruar 2012, kell 10:00

Aseesimees Laine Randjärv
Suur aitäh! Ma palun järgmisena kõnetooli Andres Anveldi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Andres Anvelt
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tõesti justiitsministrile suured tänud väga huvitava ettekande eest! Kirjutasin siin revääri täis kõik endal, kuna elasin väga mõttekäigule kaasa. Seetõttu luban endale sellise kiire ülevaate nii enda kui ka kindlasti oma fraktsiooni liikmete ja ma arvan, et paljude meie kolleegide mõtteist sellega seoses. Justiitsminister oma sõnavõtu alguses rõhutas ära, et kriminaalpoliitika tegelikult on erakondadeülene, ja isegi kui ta seda ei ole vahel, siis ta peab sinnapoole liikuma. Ma arvan, et see on väga oluline, kuna kuritegevus puudutab meid kõiki, olenemata sellest, millist maailmavaadet oma hinges kanname.
Kõigepealt, kui rääkida statistikast, siis olen kindlasti ka mina optimistlik, et kuritegevus on läinud langusele ja seda tegelikult juba kümmekond aastat tagasi. Aga samas tuleb joki kõrval alati arvestada ka sellise väljendiga nagu sokk ehk statistilistelt on kõik korras, kuna statistikale mõjub kindlasti ka õigussüsteemi kättesaadavus. Siin on olnud meil debatte Riigikogus just selles suhtes, et mitte, nagu hea kolleeg Kalle Jents ütles, et politseid oleks vähe, vaid ma ütlen teistpidi, et politsei ei ole kättesaadav ka nende ressursside juures, nagu ta tänasel päeval on. Ma alati toon siin hea näite selle kohta, ma tuletasin ka õiguskomisjonis seda meelde, et kui omal ajal viidi politseijaoskond kesklinnast, Pärnu maanteelt minema Kolde puiesteele, siis kesklinna kuritegevus vähenes, kui ma ei eksi, 19%. Ehk tegelikult see tähendab seda, et ka politsei kättesaadavus, lihtsus kättesaamisel, see, et ta on käeulatuse kaugusel, on väga oluline. Ja ma ei oleks ka väga optimistlik selles osas, et kui sa saadad kuriteoteate prefektuuri meiliaadressile, et ta siis kuhugi spämmi hulka ei satu.
Kui rääkida väga olulisest asjast, mida minister välja tõi, ehk kuidas on seotud väärkäitumine ühiskonnas, ütleme, …. käitumine, alkoholi tarbimine, kindlasti narkootikumid, raske, eriti isikuvastase kuritegevusega, vägivallakuritegevusega, siis tõesti see seos on olemas. Aga ma tahaksin siin välja tuua just selle asja, et kui me 90. aastate alguses nägime vägivallakuritegevuse hulgas väga palju sellist omakasu ajendil, kättemaksuks ehk siis organiseeritud kuritegevusega seotud tegevust, siis tänasel päeval, jah, on seesama kuritegevus läinud rohkem koduõue peale. Just sotsiaalsetesse rühmadesse, mida mõjutab alkoholist tekkinud väärkäitumine kõige rohkem. Siin on võimalik tegevuste kompleks päris lai. Ma ei saa päris nõustuda sellega, et reklaami vähendamine on populistlik tegevus, kindlasti mitte. Reklaam ei ole, esiteks, keeld ja käsk, nagu siin on öeldud, reklaam on kommertslik soovitus. Me ei reklaami ju näiteks sigarette ja tulemus on käes, suitsetamine on Eestis vähenemas. Ka mina isiklikult juba poolteist kuud ei suitseta näiteks tänu sellelesamale kampaaniale, et ära tapa ennast. Nii et see on üks pool.
Teine pool, mida ma tahaksin kindlasti ka välja tuua, on see, et sotsiaalsetesse rühmadesse sellesama karistusseadustiku ennetava signaali saatmine ei ole mitte väheoluline. Ma olen siin eelmise aasta lõpus külastanud mitmeid naiste kriisikodusid ja rääkinud nende töötajatega, kes seal rasket vaeva näevad. Sinna tulevad ju tihtipeale naised ka näiteks suuremate lastega. Nii ma juhtusin Viljandimaal rääkima ühe pere loost, kus perepoeg, kes koos emaga oli kriisimajas ja kes tegelikult oli juba täiseas poeg.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Laine Randjärv
Kolm minutit juurde, palun!

Andres Anvelt
Ka tema ei mõistnud sellesama koduse vägivalla suhte kriminaliseeritust või taunituvust ühiskonnas, et tegelikult see, et isa annab emale või ema annab isale vahel panniga või potiga, see käib normaalsete perekonnasuhete juurde. See ei ole päris nii ja ma arvan, et just sellesama teadmise toomine, ma rõhutan veel kord, et see, et meil karistusseadustikus on osa paragrahve, mis ei tööta selles mõttes, et me ei näe nende kohtuotsuseid, on väga hea. Jumala eest, kui punase signaalraketi ebaseaduslik kasutamine oleks igapäevane tegevus Eestis, siis see oleks päris imelik vaatepilt. See ongi just sellepärast välja toodud, et seda punast signaalraketti ebaseaduslikult või mõttetult üles ei lastaks. Seetõttu ma arvan, et karistusseadustikul on kindlasti pikem sotsiaalne mõõde, ka just ennetatavuse poolest, ühiskonnas. Nii et lähisuhtevägivalla kui raskendava asjaolu sissetoomine vägivallakuritegude hulka, ma arvan Eestis, arvestades seda, et veerand, eile just siseminister ütles, et ligi veerand nendest tapmistest toimub perekondades, siis järgmine suur osa inimeste vahel, kes on omavahel tuttavad. Nende viinavõtjatega me ei saa muidugi midagi teha, ega nemad seda kriminaalkoodeksit purjus peaga lugema ei hakka, enne kui nad üksteisele nuga annavad. Aga kui me perekonnas räägime ikkagi sellest, et perekonda kaitstakse täpselt samuti, nagu me kaitseme näiteks politseiametnikku. Politseiametnikule kallaletung on viidud kõrgemale tasemele ühiskonnas just sellepärast, et me kaitseme avalikku võimu, ja kui me deklareerime põhiseaduse tasemel, et perekond on hüve, siis ma arvan, et ta vääriks kaitsmist karistusseadustiku koha pealt. Mis puutub noorte huvitegevusse, siis see on tõesti kindlas sõltuvuses ka vägivallakuritegudega. Ma ei hakka teile praegu nime ütlema, kui kedagi huvitab, siis ma pärast täpsustan oma internetifailidest, aga üks Inglise sotsioloog on teinud küsitlusi pärast Londonis toimunud noorte täitsa arusaamatuid puhanguid, kus ei olnud taga rassismi või mingit religiooni, vaid lihtsalt peksti kõiki asju puruks. Tema leidis oma küsitluse kaudu seose just nendel sündmustel, mis toimusid Londonis, munitsipaalpoliitika tasemel, kui võeti rahasid eelarvest, kui seal tekkis masu, just huvi ja klubilise tegevuse arvel. Siin me tegelikult tegime poliitilise valiku ja puudutasime otseselt kriminaalpoliitikat ka sellel ajal, kui me tegime Eestis vajalikke kärpeid. Aga nende kärbete vahel oli ka võimalus teha valikuid ja noorte huvitegevuse kohustuse äravõtmine kohalikult omavalitsuselt koos eelarverahadega kindlasti tekitab olukorra, kus need noored on suuremas riskigrupis.
Nii et ma arvan, et kriminaalpoliitika on väga oluline tulevikku suunatud poliitikavaldkond ja tõesti peab siin ette mõtlema 5–10 aastat. Üldiselt ma tahaksin tunnustada meie justiitsministrit, kes tegelikult selle asjaga tegeleb sisuliselt, olenemata sellest, et ma olen opositsiooni liige. Aitäh!

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA