Anvelt: eetikakoodeks tuleks kiiresti ära teha

Riigikogu liige, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt leidis, et korruptsiooniuuringu soovitustest tasuks kõige kiiremini ära teha riigikogu liikmete eetikakoodeks.

«Eetikakoodeksi või näidisjuhise, mismoodi peaks avalik sektori riigis töötama, millest saaks ka erasektor ja iga kodanik võtta malli, selle koostamine on üks kiiremaid asju, mida saaks ellu viia,» sõnas ta. Näiteks pakkus ta välja, et sellega saaks kasvõi ette näha seda, et riigikogu liikme saaks rikkumiste korral eemaldada mingiks perioodiks täissaali tööst.

Täna esitletud korruptsioonivastase võimekuse uuring tõi esile, et Eestis on parlamendi võimekus korruptsiooni ennetada suhteliselt madal, eelkõige seetõttu, et puudub huvi ennetada riigikogu liikmetega seotud korruptsiooniriske ning algatada reforme.

Anvelt leidis, et tegelikult midagi väga uut ta uuringut lugedes teada ei saanud. «Probleemid iseenesest on teada aastaid, ka tehtud ettepanekud on need, mille poole üks normaalne riik püüdlema peab,» märkis ta.

End noorpoliitikuks nimetades võttis ta seadusandliku võimu esile toodud nõrgad küljed kokku sõnaga «stagneerumine», mis on Anvelti arvates tulnud sellest, et seadusandlik võim on muutunud koalitsiooni käepikenduseks: «Seesama kummitempli imidži tekkimine, siin on palju poliitilisi põhjusi. Kui me vaatame kasvõi korruptsioonitajumise indeksit, siis seegi on jäänud viimastel aastatel sisuliselt seisma. Eelmisel kümnendil jõudsime suhteliselt heale positsioonile ja siis oleme jäätunud.»

Anvelt arvas, et selliseid tendentse on näha ka teistes Euroopa riikides, aga kahjatses, et suhteliselt noore demokraatiaga Eesti on jõudnud selleni liiga kiiresti.

«See mõjutab inimeste vähest huvi poliitika vastu, poliitikate korrumpeerumist ehk töötamist kitsa huvigrupi jaoks, kokkuvõttes ka eetiliste arusaamade asendumist JOKK-skeemiga,» rääkis ta.

«Tihtipeale öeldakse, et eetika peabki tulema inimese seest, selleks ei saa koodeksit kehtestada. Kui oleme [riigikogu esimehe] Ene Ergmaga seda viimaste skandaalide valguses arutanud, siis ma olen naljatades öelnud, et enam ei aita riigikogu eetikakoodeks, me peame tegema oma kriminaalkoodeksi. Aga tegelikult ma arvan, et elementaarsed käitumisreeglid on vaja eetikakoodeksina kirja panna,» lausus Anvelt.

Ta arvas, et selle loomine peaks olema pigem riigikogu sisene protsess, kuhu kaasataks mõnd välist eksperti. «Riigikogu liikmel on ühiskonna eetika kujundamises kandev roll.»

«Meil ju ühiskonnas pole ka kõik korras korruptsiooni hukkamõistuga, kui vaadata numbreid, mis varasematest uuringutest on välja tulnud: veerand või kolmandik elanikkonnast korruptsiooni probleemiks ei pea,» rääkis ta.

Täna tutvustatud korruptsioonivastase võimekuse uuring tõi välja, et Eestis jääb korruptsiooniennetuses puudu initsiatiivist. Riigikogule heidab uuring ette vähest rolli korruptsioonivastaste reformide algatamisel ja elluviimisel.

Postimees

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA