Anvelt: kõigi raugemiste puhul ei saa rääkida pahatahtlikkusest

Justiitsminister Andres Anvelti hinnangul ei saa raugemisega lõppenud pankrottide puhul rääkida pahatahtlikkusest, seadust muudeti tema sõnul selgemaks ja täpsemaks.

„Enamusel juhtudel, kui pankrotimenetlus lõppeb raugemisega, on sellele ikkagi eelnenud ettevõtja soov oma äri päästa, anda endast kõik. Peamiselt on ikka teadmatus peamine teema – teadmatus, et pankrotiavaldus tuleb esitada, teadmatus, et ka pankrotimenetlus ise on kulukas ja teadmatus konkreetsest hetkest, millal majandustegevus on pöördumatult halvenenud,“ selgitas Anvelt.

Ta möönis, et on ka pahatahtlikke pankrotimeistreid ja seetõttu justiitsministeerium selle teemaga ka aktiivselt tegeleb. Ministeerium on Anvelti sõnul arutanud erinevaid võimalusi, eri valdkondade ekspertide ja praktikutega. On arutatud ka Saksamaa näidet nõuda pankrotimenetluse raha sisse juhatuse liikmelt. Anvelt nentis aga, et praktikud, eelkõige kohtunikud on seda ideed kritiseerinud ja toonud esile, et Saksamaal see regulatsioon oma keeruliste protseduuride tõttu kuigi sagedast rakendamist leidnud ei ole. Ning on jäänud püsima küsimus, kes siis selle menetluse kinni maksab.

Justiitsministeerium planeerib pankrotiõiguse probleeme laiemalt lahendada Ettevõtjaõigus 2 raames, st, et ministeerium võtab ette makseõiguse revisjoni.

Anvelt kinnitas, et seadusemuudatusega on endiselt võimalik juhatuse liiget maksejõuetuse põhjustamise ja vara varjamise eest kriminaalkorras vastutusele võtta. „Pettus, vara varjamine, väljakantimine jmt on jätkuvalt kriminaalkuritegu ja selles osas muudeti karistusseadustikku hoopis selgemaks ja täpsemaks,“ kommenteeris ta.

Äripäev kirjutas täna, et riik plaanib pankrotimeistrite elu veel lihtsamaks teha, kaotades seadusest kriminaalmenetlusega vastutusele võtvad punktid. Krediidiinfo tänavu märtsis avaldatud pankrottide paneeluuringust selgus, et 459 ettevõttest, mille kohta esitati pankrotiavaldus, lõpetati pankrot ja suunati vara puudumise tõttu likvideerimisele 308 firmat. Advokatuuri äriõiguskomisjoni juhi, Soraineni advokaadibüroo partneri Karin Madissoni hinnangul on nulleurose varaga äriühingu puhul reeglina tegemist teadliku vara väljakantimisega.

Äripäev Online

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA