Anvelt: kooselu ei tarvitseks vajada registreerimist

Kooseluseaduse eelnõu võiks minna praegusest kaugemale, nii et kooselu ei tarvitseks vajada registreerimist, sest see on tuvastatav muude tunnuste kaudu, ütles justiitsminister Andres Anvelt.

“Kõige lihtsam erinevus [abielu ja kooselu registreerimise vahel – toim] on see, et abielu oli, on ja jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks. Ja kooselu on liit, olenemata inimeste soost. Ja erinevus on ka see, et kooselu saaks selle seaduse jõustumisel registreerida ainult notari juures. Abielu muidugi saab ka notari juures registreerida, Aasta või paar tagasi see muudatus tuli, aga peale selle seda saab teha perekonnaseisuametis, kiriklikult jne,” selgitas Anvelt intervjuus ETV saatele “Terevisioon”.

“Kooselu elavad kahjuks Eestis palju rohkem inimesi kui abielu, ja lapsi sünnib ka, muide, enamus abieluvälisest kooselust,” nentis ta ning lisas, et on ise teist korda traditsioonilises abielus.

Erisooliste paaride kooselul, ilma et nad oleks sõlminud abielu, on siseministri arvates põhjuseid mitu.

“Esiteks nad pelgavad seda, et seovad üksteist liiga ära. Samas tahaksid nad nautida ka võib-olla mingeid selliseid ainult abielule või abielus registreeritud inimeste soodustusi. Tihtipeale näiteks sedasama kooselu võiks võtta – või kooselu registreerimist üldse – kui kihlust näiteks, sellepärast, et see on mingi aeg, mingi puhver enne abiellumist, kui juba tekivad üksteise vastu kohustused.”

Anvelti sõnul on nii abielu kui ka kooselu lepinguliste suhete eesmärk kaitsta nõrgemat poolt. Harilikult on üks pool nõrgem, varem või hiljem võib suhetes tekkida kriis ning siis on vaja, et riik aitaks neist suhetest väljuda ning selleks tuleb luua normid – ükskõik, kas tegemist on varaliste või pärimissuhete või probleemidega lastega.

Ta rääkis, et abieluseadus on palju üksikasjalikum ning räägib rohkem lastest. Tänane kooseluseaduse eelnõu ei räägi perevälisest lapsendamisest, vaid üksnes peresisesest.

Minister ütles ka, et “läbi ja lõhki demokraadina” näeks ta, et seadus läheks kaugemale ning kooselu ei vajakski registreerimist. Faktiline kooselu on tuvastatav mitmete tundemärkide järgi: ühine leibkond ja aadress, ühised lapsed jne.

“Tegelikult puhtalt notariaalse registreerimise kaudu me ei lahenda ju seda probleemi, et meil ikkagi enamus inimesi elavad, nagu öeldakse, täitsa vabalt koos, ja ei kaitse nõrgemat poolt – eelkõige lapsi. Aga tegelikult nõrgem pool võib olla ka kõrges eas inimene näiteks, kes vajab hooldeõigust.”

Anvelt nentis, et kooselu registreerimise seadustamine on hell teema, ning kõigepealt tuleb ühiskonnas leida julgust see samm teha ja siis hakata seda seadust korrigeerima. Ta toonitas, et tal on hea meel, et eesti esimese Ida-Euroopa riigina tuleb sooneutraalse kooselu seadustamisega välja mineviku taagast, meenutades, et “veel paarkümmend aastat tagasi võidi inimesi vangi panna selle eest, et ta mõtles natuke teistmoodi, tundis natuke teistmoodi kui teised inimesed”.

Videolõiku intervjuust vaata siit

Uudised.err.ee

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA