Anvelt otsib uut peaprokuröri kohtunike hulgast

Suvel valmiv seadus võimaldab kohtunikel peaprokuröriks hakata kohtunikustaaži kaotamata.

Justiitsminister Andres Anvelti ministeeriumi kantsleriks saab septembrist senine riigi peaprokurör Norman Aas. Küsimusele, kes saab uueks peaprokuröriks, on Anvelt vastanud, et „eks tuleb silmad lahti hoida”. Tegelikult otsitakse kandidaati aktiivselt ja paljud märgid viitavad, et Anvelt vaatab kohtunike poole.

Eesti Päevalehele teadaolevalt ei ole ühtegi kandidaati välja valitud. Väidetavasti on arutluse all olnud Tallinna halduskohtu esimees Villem Lapimaa ja Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Pavel Gontšarov.

Et aga kohtunike seast kandidaati otsitakse, näitab üleeilne riigikogu õiguskomisjoni istung. Parasjagu tegeletakse seal kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega ja koos sellega muudetakse ka kohtute seadust. Kaks päeva tagasi lisandus sellesse eelnõusse tähelepanuväärne muudatus.

Nimelt pakub õiguskomisjon, et kohtunikke võiks saada nende endi soovil nimetada viieks aastaks riigi peaprokuröriks. Kohtuniku volitused selleks ajaks peatuksid, talle makstaks peaprokuröri palka, aga säiliksid kõik muud kohtuniku tagatised. Näiteks jätkuks kohtunikustaaž ja seda arvestataks kohtunikupensioni määramisel. Pärast aastaid peaprokurörina saaks kohtunik taas kohtusse tööle minna.

Otsustamisega on kiire

Veel ühe kinnituse sellele, et uus peaprokurör võiks olla mõni senine kohtunik, annab ajafaktor. Nimelt on otsustamisega üsna kiire. Sellele viitab ka asjaolu, et kohtunikke peaprokuröriks lubav eelnõu peaks kolmandale lugemisele jõudma juba 11. juunil. Anvelt on soovinud uue inimese ametisse saada septembriks. Sinna on aega alla kolme kuu. Kui peaprokuröriks hakkaks kohtunik, ei peaks ta läbima kolm kuud vältavat julgeolekukontrolli, sest kohtunikele on see juba tehtud.

Anvelt ühtegi võimalikku nime öelda ei tahtnud, aga kinnitas, et justiitsministeeriumi algatusel on rohkem eesmärke kui üksnes kohtunike töövõimaluste laiendamine. „Kindlasti on sel ka seekordse peaprokuröri leidmise ringi laiendamise eesmärk. Ma ei ütle, et uus peaprokurör peaks kohtunike hulgast tulema, aga see võimalus võiks olla. Sealtpoolt oleks huvi ka. On olnud vestlusi kohtuinimestega.”

Anvelti sõnul uue peaprokuröri kandidaadiga meeletult kiire ei ole, sest ta oleks ka nõus, kui sel toolil oleks lühikest aega kohusetäitja. Üks kohusetäitja kandidaat võiks olla näiteks lapsepuhkuselt naasev prokurör Lavly Lepp. Ühtlasi ei taha justiitsminister, et peaprokuröri isik oleks otsustamata ka siis, kui sügisel koguneb riigikogu uuele istungjärgule. Siis saab õiguskomisjon kandidaadi ära kuulata.

Justiitsministeerium pidi peaprokuröri vahetuse ette võtma, sest senine kantsler Margus Sarapuu otsustas omal soovil ametist lahkuda ja Anvelt kutsus seepeale peaprokurör Norman Aasa uueks kantsleriks.

Peaprokuröri palk erasektorit ei meelita

Küsimusele, miks üldse on vaja laiendada inimeste ringi, kes võiks peaprokuröriks saada, annab vastuse selle ametikoha töötasu. Norman Aas saab praegu riigi peaprokurörina põhipalka 3850 eurot.

Tõenäoliselt ei leidu just palju sellele ametikohale sobivaid juriste, kes ei leiaks erasektoris endale märgatavalt tasuvamat tööd. Sama tõdes ka justiitsminister Andres Anvelt. „Sealt (erasektorist – U. J.) on kindlasti raske otsida. Meie nõudmised on väga kõrged, alates haridusest kuni julgeolekukontrollini välja,” ütles ta. „Meil on mõtteid palga osas, aga esmalt peab seda valitsuse sees arutama, eelkõige rahandusministriga. Valitsuse määrusega on võimalik peaprokuröri palka pisut tõsta.”

Eesti Päevaleht

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA