Avaliku korra üle otsustagu kodanikud ise

Viimastel päevadel on mitu Eesti kohalikku omavalitsust eesotsas Tallinna linnavalitsusega teinud ilmselgest poliitilisest omakasust ajendatud avaldusi, mille kohaselt võiks seaduste tõlgendamisel lähtuda poliitilisest suvast. Justiitsministrina pean sellist suhtumist ja püüet koguda seadusandluse toel poliitilist profiiti õigusriigile sobimatuks.

Justiitsministrina on minu kohus jälgida kehtivate seaduste täitmist. Samas tuleb mul reageerida, kui näen süvenemas konflikti seaduste ja ühiskondlike ootuste vahel; kui pinged seaduste ja inimeste ootuste vahel aina süvenevad ning seadus ei toimi vajalikult, tekitab segadust, mis külvab omakorda seadusetust.

Ühelt poolt mõistan 2007. aastal toonase justiitsministri Rein Langi poolt algatatud ning 2011. aastal Riigikogus vastu võetud korrakaitseseaduse laiemaid eesmärke. See lähtus eeldustest, et Eesti pole enam käskude ja keeldude ühiskond ning siin on esikohal kodanikuõigused, -vabadused ja ka kodaniku vastutus. Olen samuti seda meelt, et üksi keeldudega haigusi – nagu ka alkoholism seda on – ei ravi, sest see tähendaks ühiskonna probleemide ees jätkuvat silmade sulgemist.  Selle seaduse eesmärk oli ja on laiendada kodanikuõigusi, mitte mingil juhul edendada avalikku joomarlust. Seaduse lõpliku jõustumise järel tänavu 1. juuli näeme, et neid vabadusi on ära kasutanud kaaskodanike suhtes vastutustundetud inimesed, kes häirivad oma käitumisega meie igapäevaelu ja traditsioone. Samas ei pea ma jätkuvalt õigeks, et käputäie vastutustundetute inimeste pärast peaksime piirama enamuse vabadusi.

Korrakaitseseaduse üks suuremaid probleeme kaasaegse hea õigusloome tava valguses on asjaolu, et  aastatel 2007–2011 oli kaasamine vähene ning olulisi kohaliku omavalitsuse seisukohti mitte arvestav. See annab täna tunda ka seaduse rakendamisel.

Vältimaks seaduse rakendamise ülepolitiseerimist ning ühiskonnas leviva konflikti laienemist pean oma kohuseks avaliku alkoholitarbimise võimaldamist puudutavad sätted korrakaitseseaduses sisuliselt läbi vaadata ning kõigi osapoolte faktilised argumendid, samuti seaduse kehtimisega tekkinud kitsaskohad läbi analüüsida ning vajadusel algatada ka muudatused. Seadusi ei saa ja tohi vastu võtta ega muuta pelgalt emotsioonidest ja populismist kantuna.

Sellest tulenevalt ootan kõiki sisulisi ettepanekuid, mis aitavad kaasa korrakaitseseaduse probleemsete sätete ülevaatamisele ja selle õigele eesmärgipärasele rakendamisele. Kõik esitatud ettepanekud võtame arutlusele 16. septembril sotsiaalministeeriumis toimuval ümarlaual.

Oma ettepanekud palun saata hiljemalt 10. septembriks aadressil info@just.ee.

Tuletan veelkord meelde, et meie kõigi kohus on kehtivaid seadusi täita ning vajadusel neid üheskoos muuta, mitte lasta end kanda emotsioonidest ja soodustada seadusetust. Vastasel juhul käitume sarnaselt nendega, kes korrakaitseseaduse katte all meie kaaskodanikke igapäevaelus joomarlusega häirivad. Teeme selle asja koos korda!

Justiitsministri avaldus 27. augustil 2014

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA