Eesti saadab üha enam kurjategijaid riigist välja

Kohus mõistab Eestis kuritegusid toime pannud välismaalastele üha enam lisakaristusena riigist väljasaatmist ning kohaldab ka sellega seoses aastatepikkuseid sissesõidukeelde, selgus justiitsministeeriumi analüüsist.

Viimase kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110 välisriigi kodanikule 20 erinevast riigist.

Väljasaatmiste arv on viimasel neljal aastal oluliselt kasvanud. Kui 2010. aastal mõistis kohus lisakaristusena väljasaatmise 16 süüdimõistetule, siis 2013. aastal juba 50-le.

Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed. Väljasaadetute seas oli kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kaugemad päritoluriigid, kuhu süüdimõistetuid saadeti, olid näiteks Hongkong, Pakistan ja Ghana.

Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegude toimepanemisega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks.

Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on keskmiselt 4,4 aastat. Võrreldes varasemaga on märgatavalt vähenenud väga pikkade, 8-10 aastaste sissesõidukeeldude osakaal. Viimane on seletatav sellega, et väljasaadetmist mõistetakse üha kergemate kuritegude eest.

Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokkuleppemenetluse tulemusena. Võrreldes teiste kohtutega on väljasaatmisotsuseid teinud kõige vähem Viru maakohus.

Reaalset vangistust tuleb kanda 15 protsendil väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja.

«Kuriteo toime pannud inimese riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kasutamise mõte seisneb selles, et me ennetame ja väldime seeläbi teiste riikide kodanike poolt kuritegude toimepanemist Eestis,» ütles justiitsminister Andres Anvelt.

«Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste puhul, kes enne väljasaatmist Eesti vanglas karistust kannavad, peaksime senisest enam tähelepanu pöörama ennetähtaegse vabastamise võimaluste loomisele. Seda põhjusel, et need inimesed Eesti maksumaksjatele liiga pikaks ajaks koormaks ei oleks ning seoses vangistusega ka nende uute kuritegude toimepanemise riskid ei suureneks,» lisas Anvelt.

Karistusseadustiku alusel võib kohus välisriigi kodanikule ehk inimesele, kes ei ole Eesti kodanik, tahtlikult toimepandud kuriteos süüdi mõistmisel ja vangistusega karistamisel, mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata alaealisena kuriteo toime pannud isikule. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmist oma otsuses põhistama.

Postimees Online

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA