Eesti toetab tõhusalt toimivat Euroopa Prokuratuuri

Justiitsminister Andres Anvelt osales 5.-6. juunil Euroopa Liidu Justiits- ja Siseküsimuste Nõukogu istungil Luksemburgis, kus muuhulgas rõhutas vajadust jätkata Euroopa Prokuratuuri määruse eelnõu arutelusid, et saavutada efektiivselt toimiv süsteem.

Eesti hinnangul peaks Euroopa Prokuratuur (EPPO) tegevus keskenduma peamiselt raskemate Euroopa finantside vastu suunatud kuritegude menetlemisele, mille tekitatud kahju on vähemalt üle 5000 euro. Väiksemate juhtumite menetlemine peaks jääma siseriiklike prokuratuuride pädevusse. See aitaks vähendada EPPO koormust ja võimaldaks ametil keskenduda olulisemate juhtumite menetlemisele. Loomulikult peaks EPPO üldjuhul menetlema ka näiteks selliseid kuritegusid, mille toimepanemises kahtlustatakse EL institutsiooni ametnikku või liiget.

„Mulle teeb muret ka hetkel eelnõus ette nähtud EPPO võimalus igal hetkel menetlus siseriiklikult prokuratuurilt üle võtta. Ma kardan, et see tooks kaasa täiendavaid kulusid, raiskaks ressursse ning vähendaks menetluste efektiivsust. Muidugi peaks EPPO saama teatud juhtudel menetluse üle võtta, kuid see peaks toimuma selgete kriteeriumite järgi ja kindlas ajaraamistikus,“ rõhutas justiitsminister.

Selle aasta märtsis leppisid Euroopa Liidu justiitsministrid kokku selle, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) tuleb kollegiaalse struktuuriga.

„Sellise ülesehituse puhul on aga mitmeid probleemkohti. Meie peamine eesmärk peaks olema kiire ja efektiivse süsteemi loomine. Kollegiaalne mudel võib kaasa tuua ebavajalikku halduskoormust, mis omaks negatiivset mõju menetlustele. Samuti on väga oluline, et EPPO poolt juhitav kriminaalmenetlus oleks kooskõlas liikmesriikide õigussüsteemidega ega tekitaks olukorda, kus Eesti kohus peaks arutama asja, mis on vastuolus meie endaõiguskorraga,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Valitsus toetas Euroopa prokuratuuri loomise algatust 2013. aasta septembris. Algatuse põhjuseks on asjaolu, et suureulatuslikud finantskuriteod on sageli seotud mitme riigiga ning eeldavad piiriülese menetluse läbiviimist. See muudab selliste süütegude menetlemise väga keeruliseks ja ajamahukaks. Kavandatav Euroopa prokuratuuri süsteem võimaldaks keerulisi finantskuritegusid paremini menetleda, sest muudest liikmesriikidest tõendite kogumine ning nende kasutamine kohtus muutub hõlpsamaks. Samas tagatakse kõik asjakohased põhiõigused nagu näiteks õigus kaitsjale ja tõlkele.

Euroopa Prokuratuuri asutamise määruse vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälsus ning Euroopa Parlamendi nõusolek. Euroopa Prokuratuuri loomise ja toimimisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest. Määruse eelnõu õigusaktiks saamise aeg on lahtine, kuivõrd eelnõu menetluse ajakulu ei ole võimalik täpselt prognoosida.

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA