Ettevõtjad soovivad kartellikokkulepete kustutamist kriminaalkuritegude hulgast

Äri-ringkonnad on pöördunud seaduslooja poole taotlusega, et kartellikokkulepete sõlmimine kustutataks kriminaalkuritegude seast.

Justiitsminister Andres Anvelt on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid rõhutab, et enne tuleb luua kriminaalmenetlusele juriidiline alternatiiv, vahendas “Aktuaalne kaamera” tänases Eesti Ekspressis ilmunud lugu.

Riigikogus menetluses olevasse karistusseadustiku muutmisse kartellide dekriminaliseerimine ilmselt veel ei jõua.

Koos Tööandjate keskliiduga juba möödunud suvel justiitsministeeriumi poole pöördunud Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on praeguse süsteemi juures kõige häirivam kriminaalmenetluse pikkus.

“Kui kohtueelne menetlus, kuhu on kaasatud mitmeid ettevõtteid ja kümneid isikuid, kestab halvematel juhtudel kolm või viis aastat mille jooksul isikud on tegelikult kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad ja peavad kandma seda taaka, see ei ole mõistlik,” ütles Palts.

Kartellileppe dekriminaliseerimise teema tõusetub ajal, kus ühelt poolt on riigikogus menetluses karistusseadustiku muutmine, teisalt aga tuleb järgmisel nädalal kohtus arutusele Liviko ning viie suure poeketi vastu esitatud kartellisüüdistus.

“Praegusel juhul on see protsess minu arvates esiteks ajastusega väga vale ja kiirustades selle elluviimine võib tekitada meile nii siseriiklikult kui rahvusvahelisi probleeme,” märkis justiitsminister Andres Anvelt.

Samas pole aga Anvelt põhimõtteliselt kartellilepete dekriminaliseerimise vastu.

Kui mingi asi dekriminaliseerida, peab sel tema sõnul olema selge alternatiiv. “Antud juhul on alternatiiv kas haldusmenetlus, mida Eestis sellise institutsioonina ei tunta või siis väärteomenetlus, mis oma sanktsioonide poolest oleks sarnane kriminaalmenetlusega, antud juhul neid ei ole ja nende tegemine võtab kindlasti aega,” selgitas Anvelt.

Anvelti sõnul teeks haldusmenetluse rakendamine asja riigi jaoks isegi lihtsamaks, sest haldusmenetluse puhul ei kehti klassikaline süütuse presumptsioon ehk üks pool ei pea teise süüd tõestama.

Ilmselt ei tasu siiski loota, et kartellilepete dekriminaliseerimine võiks jõuda juba praegu riigikogus menetluses olevatesse karistusseadustiku muutustesse.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Kalle Jents rääkis, et uue haldussunnisüsteemi üle on arutletud, võttes aluseks süsteemi, mis on mõnedes Euroopa riikides kasutusel ning kus sanktsioonideks on üsna kõrged rahalised karistused. Kuid taolise süsteemi juurutamine võtab aega. Praeguse seadusemuudatuse raames pole Jentsi sõnul seda võimalik nii kiiresti.

Jentsi sõnul võiks aga justiitsministeerium hakata tegelema kartellileppeid puudutava seadusparanduse väljatöötamisega.

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA