Inimkaubanduse vastasest võitlusest

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM III ISTUNGJÄRK Kolmapäev, 16. mai 2012

Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus kolleeg Andres Anveltilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Andres Anvelt
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! 14. aprillil käesoleval aastal hakkas kehtima rida karistusseadustiku inimkaubanduse eest karistavaid sätteid. Karistused inimkaubandusega seotud tegude eest on rasked, küündides 15 aastani. Sellega on seadusandja andnud oma väga resoluutse suhtumise sellesse kuriteoliiki ja minu küsimus on, et millised on selle seaduse ühe rakendaja ehk Siseministeeriumi lähiaja tegevused, et see suhteliselt varjatud kuriteoliik saaks väärika löögi ka õiguskaitseorganite poolt.

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Inimkaubanduse vastu võitlemine on olnud õiguskaitseorganite jaoks prioriteediks alates sellest hetkest, kui Vabariigi Valitsus üldse määratles kuritegevusevastaseid prioriteete aastal 2004 ja võib öelda, et selle viimase 8 aasta jooksul on Politsei- ja Piirivalveametis spetsialiseeritult teemale lähenetud, on üles ehitatud üsna hea kompetents ja valdkonna ekspertide sõnutsi on viimase 8 aasta jooksul, eelkõige mis puudutab prostitutsiooni vahendamist, mis on üks osa inimkaubandusest, mis on nüüd karistusseadustikus 14. aprillist veelgi täpsemalt ja selgemalt, resoluutsemalt kirja pandud, ekspertide sõnutsi on see muutus olnud 80%-ne vähenemine Eestis. Ma arvan, et Eesti avalikkus on samuti seda tundnud, et need probleemid, mis võib-olla siin 21. sajandi alguses ja algusaastatel olid tõsiselt ka avalikkuse tähelepanu all, on oluliselt muutunud. Ma arvan, et saavutatud on üht koma teist. On täiesti selge, et inimkaubandus on Euroopas väga levinud probleemiks, ka Eesti on suhtunud sellesse tõsiselt. Politsei- ja Piirivalveametis on ta jätkuvalt prioriteetne teema, sellega toimetab Põhja prefektuuris eraldi üksus, kus on vastav kompetents ja võimekus olemas ja hakkab ka ellu viima neid karistusseadustiku paragrahve, mis on tõesti lisandunud alates selle aasta aprillist.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus!

Andres Anvelt
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Oli meeldiv kuulda, et inimkaubandusvastane võitlus olevat prioriteet ja sellepärast ma küsin, et kas te olete ka kursis, mitu politseitöötajat Eesti politseis selle prioriteediga tegeleb ja kus kohas. Seda te ütlesite, et Põhja prefektuuris, aga kui palju neid inimesi on?

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Põhja prefektuuris on olemas vastav üksus. Teistes prefektuurides tegeldakse sellega juhtumipõhiselt ja siis, kui tegemist on organiseeritud kuritegevuse osaga, on selge, et sellega on puutumus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse uurijatel ja ka prokuröridel. Kui on tegemist muude juhtumitega, inimkaubandus teatavasti on §-s 133 karistusseadustikus, siis nende muudatustega sätestatud oluliselt täpsemalt ja hõlmab endas väga erinevaid tegusid. Vabaduse võtmise, vägivalla, pettusega, kahju tekitamise ähvardamisega on isikut sunnitud erinevaid tegusid läbi viima, olgu see siis prostitutsioon, kerjamine, panema toime kuriteo või muu juhtumi. Ehk siis sõltuvalt sellest, milline on iga konkreetne kaasus, on ka vastavad uurijad ja prokurörid, kes sellele keskenduvad.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine täpsustav küsimus!

Andres Anvelt
Aitäh! Härra minister! Täpsustan, teile ka informatsiooniks, kui te ei ole kursis, et sellega tegeleb Eesti politseis kolm inimest ehk siis vähemalt minule tundub küll, et see ei ole prioriteetne tegevusliin ja see kuriteoliik eeldab politsei poolt initsiatiivi. Need kaasused ei tule uksest sisse nagu jalgrattavargused. Seetõttu ma küsin, kas teie arvates on kolm politseinikku piisav selle tööliini peal ja kui ei ole, siis milline peaks selle prioriteediga tegelemiseks nägema välja politsei tulevikusuund. Kas see peab olema Põhja prefektuuris või see peab olema keskkriminaalpolitseis, mis te arvate? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Jah, analüüsi all on, nii nagu ka mitmete teiste kuriteoliikide puhul, kas oleks mõistlik taas loodud keskkriminaalpolitseis, mis 1. jaanuarist 2012 taas loodi, ka inimkaubanduse teema n-ö keskselt üles ehitada või jääks ta jätkuvalt prefektuuride pädevusse. See on täna analüüsi all. Mis puudutab kolme isikut, siis tegemist on spetsialiseerunud uurijatega, kes tegelevad ainult inimkaubandusega seotud kuritegudega. Kindlasti on see samuti analüüsi koht, kas vastavaid uurijaid oleks vaja rohkem, kas neid oleks vaja just nimelt keskkriminaalpolitsei üksuses. Võin tuua teile võrdluseks ka kriminaaltulu, mis on samuti aastaid olnud märkimisväärne prioriteet. 2006. aastast on olemas kõik seadusandlikud võimalused kriminaaltuluga tegelemiseks. Ka kriminaaltuluga spetsialiseerunud isikuid oli 2011. aasta sügiseni kolm. Küsimus on, kas see on piisav või mitte. Kriminaaltulu osas ma näen kindlasti ebapiisavust, kuna kriminaaltulu kui väga tõhusa kuritegevusvastase meetme rakendamine on võimalik väga erinevates kuriteoliikides. Tänaseks on kriminaaltuluga tegelejaid üle kümne, ühtne tugev üksus on moodustatud selle aasta alguses keskkriminaalpolitseis ja niimoodi ka jätkatakse. Kas inimkaubandusega seonduvalt oleks vaja täiendavaid spetsialiseerunud uurijaid, saab selle aasta jooksul selgeks. Samuti saab selgeks see, kas oleks vaja keskse büroo loomine keskkriminaalpolitseis või prefektuuride vastav tugevdamine juba kohapeal. Tänan!

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA