Inimkaubandusega peaks võitlema keskkriminaalpolitsei

Riigikogu õiguskomisjoni liige Andres Anvelt (SDE) arvab, et inimkaubanduse probleemiga tegeleb Eestis liiga vähe inimesi. Tema sõnul peaks selle nähtusega võitlema terve keskkriminaalpolitsei üksus.
USA välisministeerium avaldas äsja iga-aastase raporti inimkaubanduse kohta maailmas, milles Eestit nimetatakse riigiks, kus on probleeme nii naiste saatmisega välismaale prostituutideks kui ka meeste ja naiste saatmisega sunnitöö sarnaste tingimustega töödele.

Anvelt ütles, et tema jaoks oli see tulemus ette teada, kuna seadus, millega muudeti inimkaubandus kriminaalkuriteoks, jõustus pärast raporti koostamist. “See oli aluseks, et sai raportis tuua välja meie madalat õigussuutlikust, kuid samas on märke, et riik astub samas kiireid samme selle olukorra parandamiseks,” ütles Anvelt ERR-i uudisteportaalile.

Anvelt rõhutas siiski, et inimkaubanduse vastane tegevus ei saa lõppeda ainult karistusseadustiku vastavate sätete vastu võtmisega.

“Meil on veel tõesti pikk tee minna, et kogu inimkaubandusvastane tegevus, ka selle pehmem pool, ennetustöö jõuaks riigis süsteemsele ja kõigile elanikkonnakihtidele kättesaadavale tasemele,” märkis poliitik.

Suurimaks probleemiks peab siin Anvelt muukeelset elanikkonda, kuna nad elavad teises inforuumis ning suur osa vastavast infost, mida meie elanikele pakutakse, ei jõua nendeni.

“Seda tulemust on soodustanud asjaolu, et meil on alles arenev ja ressursilt vaene ühiskond ning valusaid probleeme oleme kahjuks suutelised ette võtma projektipõhiselt ja tihtipeale väliskeskkonna surve all. Nii ka inimkaubanduse probleemistik, mis puudutab elanikkonna osa, kes ei tee valju häält ühiskonnas ja proovivad ots otsaga kokku saada,” lausus ta.

Teiseks on Anvelti sõnul ka valdkondi, mis suruvad peale oma kõrge ja nähtavate ohvrite hulgaga nagu narkosurmad, liiklussurmad, uppumissurmad, küberkuriteod jmt.

Anvelt selgitas, et inimkaubandus on varjatud kuriteoliik ning selle tuvastamiseks peab kasutama ka varjatud meetodeid nagu palju jälitustegevust ning pikka eeltööd, et üldse kuriteoskeemini jõuda. “Ohvrid ei ole harilikult väga koostööaltid,” ütles ta.

Väheoluliseks ei pea ta ka seda, et politsei poolt tegeleb selle valdkonnaga vaid kolm inimest Põhja prefektuuris. “Sellega peaks tegelema kindlasti keskkriminaalpolitsei spetsialiseeritud üksus, kes saaks tegeleda nii kriminaalluure, analüüsi, rahaliste voogude analüüsi ja kõige muu sellisega, mida prefektuur ei saa,” arvas Anvelt.

“Kõige tähtsam on aga see, et me ühiskonnas hakkaksime seda kuriteoliiki märkama, seda hukka mõistma ja nende ohvritele kaasa tundma, vastasel juhul ei aita ükski kriminaalseadus.”

ERR

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA