Justiitsminister ja siseminister arutasid seadusemuudatuste kitsaskohti

Justiitsminister Andres Anvelt ja siseminister Hanno Pevkur arutasid kuritegevuse vastase võitluse hetkeseisu ja arutasid läbi küsimused seoses karistusõiguse revisjoni, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku eelnõudega ning korrakaitseseaduse jõustumisega 1. juulist.

Enim keskenduti kriminaalmenetlusseadustikule, kus otsiti võimalusi kriminaalmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. “Arenenud ühiskonnana on meil isikute põhiõiguste tagamine üha teravama tähelepanu all ja meie väljakutse on leida tasakaal põhiõiguste kaitse ja kriminaalmenetluse efektiivsuse vahel,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsminister ja siseminister leppisid kokku, et vastavad muudatusettepanekud valmistatakse justiitsministeeriumis ette käesoleva aasta sügiseks.

„Kohtumise peamine eesmärk oligi välja tuua kõik lahendust vajavad probleemkohad olulistes karistusõigust puudutavates eelnõudes, mis toovad suuri muudatusi nii justiits- kui siseturvalisuse valdkonnale. Seekord oli arutelu võrreldes varasematega selle võrra uudne, et kogu temaatika räägiti läbi ka uuenenud julgeolekuriskide vaatenurgast,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Anvelti sõnul oli kohtumisel justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ühine huvi, et Riigikogus teisel lugemisel olev karistusõiguse revisjoni eelnõu menetluse käigus kerkinud küsimused saaksid võimalikult kiirelt põhjalikud vastused ja otsused. „Nii saame aidata kaasa eelnõu veel enne jaanipäeva kolmandale lugemisele saatmisele,“ lisas Anvelt.

Siseminister Hanno Pevkur rõhutas kohtumisel 1. juulist rakenduva korrakaitseseaduse rakendamiseks vajalike koolitus- ja teavitustegevuse olulisust. „Kuu aja pärast jõustuv korrakaitsereform on viimase 20 aasta üks suuremaid korrakaitsevaldkonna muudatusi, mis seab kõrgendatud nõudmised mitte ainult politseile, vaid ka kohalikele omavalitsustele, ametitele, inspektsioonidele ja loomulikult ka inimestele endile. Seaduse tasandil sätestamine, et korra kaitsmise eest vastutame me esimeses järjekorras kõik ise, on põhimõtteline muudatus ja seetõttu vajavad korrakaitseseaduse põhimõtted laiapõhjalist tutvustamist igal tasandil,“ märkis Pevkur.

Justiitsminister ja siseminister vaatavad vähemalt kaks korda aastas toimuvatel korralistel kohtumistel üle ka valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks. Kuritegevusvastasteks prioriteetideks on alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastase kuritegevuse, perevägivalla ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vastane võitlus.

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA