Karistusseadustiku reform vähendab riigi koormust

Riigikogu liige ja endine keskkriminaalpolitsei ametnik Andres Anvelt (SDE) ütles karistusseadustiku plaanitavaid muudatusi kommenteerides, et need vähendavad riigi koormust ja kaasajastavad meie karistussüsteemi.

«Riigi koormus peaks seeläbi kindlasti vähenema, et väga paljud kuriteokoosseisud muutuvad väärtegudeks – nende menetlemine on seadusest tulenevalt kiirem ja lihtsam,» ütles parlamendi õiguskomisjoni kuuluv poliitik.

«Väärteosündmuse ja karistuse vaheline bürokraatlik menetlusprotseduur on palju lühem, karistus saabub kiiremini, tõendamiskoormus on väiksem ja teine asi on see, et karistused võivad olla väärteomenetluse puhul karmimadki kui kriminaalmenetluse korral, eriti kui räägime juriidilistest isikutest,» selgitas ta.

«See on natuke nõukogulik mõtlemine, et keegi on nüüd kriminaal ja registris. Väärteomenetluse puhul on riik efektiivsem. Karistus saabub igal juhul ja märk jääb kirja igal juhul,» kinnitas Anvelt.

Poliitik ütles, et tema arvates tahetakse reformiga eelkõige vähendada koormust riigile, sest kriminaalmenetlus on kulukam ja bürokraatlikum, aga kuritegusid väärtegudeks muutes saab ka statistiliselt kuritegevust vähendada.

Trahvisumma alammäär ajale jalgu jäänud

Ühe järsu muudatusena on kavas tõsta trahvimisel aluseks oleva miinimumpäevamäära summa 3,2 eurolt 10 eurole. Praegu kehtiv määr pärineb 2001. aastast ja Anvelti hinnangul on see ajale jalgu jäänud.

«Ma arvan, et trahvisumma tõus kolm korda ongi mõnes mõttes kompensatsioon sellele, et mõned asjad dekriminaliseeruvad – aga see ei tähenda, et nad muutuvad karistusvabaks. Ütlen ausalt, et tänane situatsioon on jäänud ajale jalgu küll. Selle aja jooksul on ju tõusnud kõik palkadest inflatsioonini. Aga kindlasti tuleb seda arutada ja otsida põhjendusi, sest igasugusel tõusul peab olema analüüs taga,» rääkis ta.

Seoses päevamäära tõusuga suureneb oluliselt ka tekitatud kahju summa, millest alates süüdlase suhtes kriminaalasi algatatakse – seniselt 64 eurolt plaanitakse see kergitada 200 euroni – ning siin nägi Anvelt probleemi.

«See puudutab igapäevast masskuritegevust, mida tihtipeale harrastavad tänaval ringi luusivad narkomaanid. See võib neil elu lihtsamaks teha, kuna nende jaoks pole kuritegude korduvus enam nii tähtis,» tõdes ta.

Rida mõttetuid paragrahve

Anvelti üldhinnang plaanitavale reformikavale on positiivne, kuid ta märkis, et küsimusi tekitavad näiteks elatisraha maksmata jätmise jätkuv määratlemine kriminaalkuriteona ja juriidilise isiku sundlõpetamise kaotamine kriminaalkaristusena. Samuti tuleks tema hinnangul üle vaadata perevägivalla eest määratavad karistused, mille puhul võiks kaaluda alternatiivseid meetmeid (vangistuse ja trahvi kõrval ka ravile saatmist).

«Me peame muutuma paremini tänapäevaste vahenditega varustatuks,» rõhutas ta. «Karistusseadustiku revisjoni üks põhilisemaid eesmärke oli viia see kooskõlla tänapäevaga.»

«Meil on rida paragrahve, mis tegelikult ei tööta, on mõttetud ja deklaratiivsed,» rääkis Anvelt ja lisas, et karistusseadustikus on punkte, millega seoses tema kui endise politseiniku lauale kunagi ühtegi juhtumit ei jõudnud.

Anvelt ütles, et küsib õiguskomisjoni liikmena ministrilt reformi sisu ja tausta kohta täiendavaid küsimusi ning avaldas lootust, et reform lõpuks läbi läheb. «Ma arvan, et selle arutelu saab olema väga pikk,» ennustas ta samas.

Justiitsminister Hanno Pevkur (Reformierakond) valmistub parlamendi ees kaitsma viimase kümne aasta suurimat karistusseadustiku reformi. Kehtetuks tunnistatakse 48 kuriteokoosseisu, muudetakse 200 sõnastust ja rahaliste karistuste määrasid tõstetakse kolm korda.

Postimees

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA