Kesklinna sõnumid: Tallilnna võimuliit pole igav ja mugav

TallinnÜsna pea jõuab kätte A-päev, mil Tallinna koalitsioon võib tähistada aastast koostööd pealinnas. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna juhid lõid Tallinnas koostööks käed 4. novembril 2009. Möödas on juba peaaegu aasta aga kired selle võimuliidu tekkealgete, koostöö ja tuleviku ümber ei ole siiani vaibunud. Ühelt poolt on see ka mõistetav – Keskerakonnal polnud pragmaatilist matemaatikat aluseks võttes vajadust jagada ainuvõimu sotsidega ning meil vastavalt poleks omakorda olnud vaja liituda perekonnaga, kus pereliikmetel oma rollid niigi jaotatud ning vaba on ainult lemmiklooma roll. Selline valikute mulje võib jääda vaid esmapilgul. Põhjused on aga tunduvalt sügavamal – poliitilises tegelikkuses.

Lihtne poliitilise juhtimise mudel töötaks siis, kui Tallinn oleks keset mõõtmatut merd nagu Šultsi kasiinosaar, kus politoloogid käivad oma rutiinist närve puhkamas. Pigem on asjad vastupidi. Tallinn on pigem lakmuspaber ja katselabor suurtele valitsuskoalitsioonidele ning siin äraproovitut kas siis jätkatakse või välistatakse riigi tasemel. Kõik on võrreldav – eelarve, valitav kogu, valitsemiskabinet ja isegi meediahuvi.

Ka tänane seis Eesti poliitmaastikul on nagu suurõppus enne tõeliseid kevadist valimistormi. Aina kõvemini süüdistatakse sotse nii puudeldamises, reetmises, põhimõtete puudumises ja veel paljudes surmaga samastatud pattudes. Seda tehakse nii volikogu puldist, meedias või siis keelitab opositsioon otse SDE üldkogu tervituskõnes koalitsioonist lahkuma – seda kõike muidugi ühel poliitilisel eesmärgil – võtta kevadiselt lahingkogunemiselt maha üks võitlusvõimeline üksus ning jätta suurparteide jaoks kahe asemel alles ainult üks väiksem mugavusliitlane – IRL. Eks siis on näha, milliselt suurerakonnalt parem pakkumine tuleb, maailmavaadet annab ju alati venitada!

Kogu selle poliitilise ruutvõrrandi lahendamisel ei tohiks aga unustada, et matemaatika ei ole ainult teoreetiline ja mõtlemist arendav teadus, vaid loob alused ka paljudeks praktilisteks lahendusteks. SDE on sellele lisaks, et lihtsalt oma kohaloleku märgiks hääl puhtaks köhida, teinud ära ka märkimisväärselt palju linnajuhtimise tasandil. Ajada näpuga linnaeelarves taga üksikuid ridasid ning tuua punase ja rohelise markeriga välja oma personaalsed saavutused pole ühes meeskonnas -koalitsioonis kombeks. Lõpuks peab eelarve peegeldama võimupartnerite ühiseid kokkuleppeid ja lepingus sätestatu täitmist ning hooplemine maksumaksja rahade jaotamise küsimustes ei ole lihtsalt viisakas. Kiitus või laitus peab eelkõige tulenema maksumaksja enda suust. Pigem tooks esile SDE tegevuse linnajuhtimise demokratiseerimise kohapealt. Tänu meie väga selgetele rõhuasetustele on linnajuhtimise erinevate tegemiste juures üha rohkem oma asja ajamas erinevad kodanikeühendused – seltsid, olgu siis nad ameti või elukoha pinnalt sündinud. Aasta jooksul on nad muutnud ja on edaspidigi muutmas tõsiselt linnajuhtide hoiakuid mitmete küsimuste lahendamisel, olgu see, siis, Kalamaja parkimiskord, Kakumäe uue sadama ehitus, Kesklinna-Pirita vahelise ala detailplaneeringud, Disainigalerii võimalik sulgemine, Vene muuseumi avamine ja palju muud. Kõik need küsimused pole veel leidnud lahenduse, kuid vähemalt jää nendesse suhtumise osas on sulatatud ning kodanikualgatused enam tühja kaevu ei hüüa.

Järgmiseks tõsiseks sammuks saab sotsidel olema linna juhtimisskeemi ümberkorraldamine, sest linnarahva suhtlemise olematu kiirus ja lihtsus linna ametkondadega on just see, mis kapitaalselt remonti vajab. Selles osas on aga ainupartei valitsemisel tekkinud bürokraatiaseina lõhkumine võrreldav Berliini müüri lammutamisega. Aga ka selle langemist keegi ei uskunud enne kui läinud ta oli. Nii, et Sotsidel Tallinna võimuliidus igav ja mugav kindlasti ei hakka.

Kesklilnna sõnumid

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA