Laanet ja Anvelt: õiguskaitseasutustes jääb puudu avatusest

Politseiriiki Eestis ei ole, kuid mõned asjad õiguskaitseasutustes on kreenis ja avatust on liiga vähe, leiavad riigikogu liikmed, endine siseminister Kalle Laanet (parteitu) ja endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt (SDE).

“Meie õiguskaitseorganid on ära unustanud, et me elame täiesti muutunud maailmas – muutunud maailmas selles mõttes, et meie ühiskond on demokraatlikum ja avatum, ja see tähendab seda, et meie inimesed ja avalikkus ootavad tunduvalt rohkem selgitusi teatud asjade osas, teatud konkreetsete menetlustoimingute osas. Kuid õiguskaitseorganid – eriti läbi prokuratuuri – kipuvad ütlema minimaalselt, mis tähendab seda, et see tekitab inimestes vastakaid arvamusi. Ja kui lõpptulemus saab olema selline kui viimastel päevadel on kajastatud, siis see tekitab tõsist frustratsiooni avalikkuses ja sellest ei saada aru. Ja tekivadki sellised tunded, nagu oleks tegemist politseiriigiga,” rääkis Kalle Laanet intervjuus ETV saatele “Terevisioon”.

Endise siseministri sõnul on taunitav, et keegi ei kanna vastutust selliste juhtumite eest, nagu näiteks endise kaitsepolitseiniku Indrek Põdra kriminaalasi.

Samuti märkis Laanet, et kriminaalmenetluse puhul kiputakse kohe arvama, et keegi on tingimata süüdi, ning rutatakse ruttama seisukohtade avaldamisega. Kui kohus teeb aga otsuse, mis avalikkuse juba ette kujundatud arvamusele ei vasta, siis ollakse nördinud.

Andres Anvelt Eestis politseiriiki siiski ei näe, küll aga ülepolitiseeritust ühiskonnas.

“Esiteks politseid – ükskõik, kas siis harilikku politseid või kaitsepolitseid – võetakse mingil määral A ja O-na. Nemad ei mõista siiamaani, et tegelikult ühiskondlik tähelepanu on nendel väga suur ja nad peavad iga oma sammu tegemisel kaalutlema proportsionaalsust [—] “Nad peavad mõistma seda, et ühiskonnal on õigus olla väga huvitatud, mis nendes toimub. See tähendab ka seda, et nemad peaksid õppima palju paremini kommunikeerima oma tegevust, mitte lähtuma sellest sellest väga lihtsast asjast, et “Ei kommenteeri, ei kommenteeri!”,” rääkis Anvelt.

Anvelti sõnul ei ole ka normaalne, et Euroopa demokraatlikus riigis on kaitsepolitseil nii luuretegevus kui ka kriminaalmenetlus koos. Täna juhtis sellele Maalehele antud intervjuus tähelepanu Rait Maruste, seda on teinud ka justiitsminister Kristen Michal. Samuti on sellest juba 1990. aastate lõpul rääkinud erinevad Euroopa Liidu ametnikud. Kaitsepolitsei ülesehitus tuleks Anvelti arvates rahulikult üle vaadata.

“Luuretegevus – julgeoleku tagamine – ja kriminaalmenetlus ei saa olla koos. See loob juba isegi näiliselt – kui sisuliselt on isegi kõik korras – ühiskonnas sellise suhtumise, et meil toimib see asi ikkagi veel nagu vanas KGB-s,” ütles Anvelt.

Laanet lisas, et õiguskaitseorganid peavad suutma kõiki oma toiminguid avalikkusele selgitada.

“Me peame rohkem rääkima. Täna on tekkinud see situatsioon, kus kriminaalmenetluse osas annab avalikkusele teavet ainult prokuratuur, mis on kokku lepitud. Kas prokuratuur on võimeline seda adekvaatselt tegema, see on hinnangute küsimus. Ja siis tekivadki inimeste hulgas kõhklused-kahtlused, kui nad ei saa piisavalt teavet. Pigem me peame andma mingil ajahetkel natuke rohkem kui vähem (teavet). Ja see on see võimalus, ehk avatus, avatus. Ja igaüks, kes töötab oma vastutusalas, peab kandma vastutust,” rääkis Laanet.

http://uudised.err.ee/external/iframeplayer/uudised_iframe.php?playmode=startvideo&lng=0&vid=48091

ERR

Leave a Reply

*

SDE
Andres Anvelt Facebookis