Majandushuvidest teatamata jätmine tõi vanglaametnikele väärteomenetluse

Majandushuvide deklaratsiooni peab tingimata esitama ka kaks aastat pärast ametist lahkumist.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon avalikustas jaanuari keskel eelmise aasta aruande, millest selgus, et eelmisel aastal jätsid enda majandushuvide deklaratsiooni esitamata 168 vanglaametnikku, kelle kohta anti info politseile ning seejärel algatati väärteomenetlus.

„Justiitsministeeriumi deklaratsioonihoidja märkis, et deklaratsiooni esitamisega hilinenud ametiisikutele tuletati seadusest tulenevat kohustust meelde ning paluti selgitada, miks deklaratsioon on esitamata,” selgitas erikomisjoni juht Andres Anvelt.

Aruande kohaselt edastas Tallinna vangla politseile materjali 102, Viru vangla 49 ning Harku ja Murru vangla 17 ametiisiku kohta. „Tallinna vangla edastatud materjalide alusel algatati 87 väärteomenetlust, mille osas käib praegu menetlus,” seisab aruandes.

Põhjus, miks nii palju vanglaametnikke enda majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätsid, on tegelikult väga proosaline. Nimelt peavad ametnikud esitama deklaratsiooni ka kaks aastat pärast ametist lahkumist, kuid mingil põhjusel endised ametnikud seda ei teadnud.

„Korruptsioonivastane seadus kohustab vanglaametnikke esitama oma deklaratsiooni ka kahel aastal pärast ametikohalt lahkumist. Üle 80 protsendi neist MHD esitamatajätnutest on endised ametnikud või ametnikud, kellega on teenistussuhe hetkel peatunud,” selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv. „Tihti on seega tegemist juba katseajal töölt lahkunutega.”

Delfi

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA