Narkootikumide tänavamüük on sisuliselt riskivaba äri

Narkootikumide tänavakaubandusega võitlemine on meie õhukest riiki arvesse võttes liiga kallis ja kulusid vähendava tehnoloogia kasutamine seisab seaduste taga.

Narkosurmade arvu kasv Eestis pole kahjuks mingi üllatus. Aga kas see kasv viimase viie aasta jooksul on olnud märkimisväärne mitme olulise teguri tulemusel või hoopis tegevuse puudumisel?

Ametlikuks versiooniks võimude poolt on olnud asjaolu, et turule on ilmunud kunstlik heroiin ehk valge hiinlane, mis narkomaanile mõeldud väikese koguse ja suure kanguse tõttu on püüdmatu ning seetõttu langeb inimesi nagu loogu. Kindlasti on sellel arutluskäigul tõetera sees, kuigi jah, ka olmetapmiste kasvu võiks põhjendada sellega, et müügile on tulnud väga odavaid, kuid samas väga teravaid kööginugasid ning neid müüakse iga nurga peal, isegi lehekioskites.

Samas jäetakse mainimata asjaolu, et viimase viie aasta jooksul on väikeste koguste käitlemise ehk müügitehingute tuvastamise arvukus politsei poolt langenud viis korda, ligi poolelt tuhandelt juhult aastas alla saja. Teisisõnu tähendab see seda, et politsei on tänavadiilereid püüdnud viis korda vähem kui aastaid tagasi. Muide just sellel ajal ehk ligi viis aastat tagasi hakkas drastiliselt tõusma ka narkosurmade arv, jõudes 2009. aastal tänasest veelgi suuremale tasemele ehk 146-ni.

Narkootikumide hulgikaubandus

Tõesti, politseiprioriteetides on kirjas, et esmaoluline on suurte koguste käitlemise ehk narkootikumide hulgikaubanduse ohjeldamine. Kindlasti pole see vähetähtis, kuid ei mõjuta tänavatel toimuvat mingil muul moel kui jaehindade muutuste ja ainete kanguse kaudu.

Surmava koguse või doosi müüb ikkagi diiler, mitte suurkaupmees, kelle eesmärk võib olla üldse Eesti kui transiitriigi võimaluste ärakasutamine. Tõsi on ka asjaolu, et narkopolitseinikke on vähe ning nende paarikümne politseidetektiiviga, kes Tallinnas ja Harjumaal „kamaga“ tegelevad ei ole võimalik tänavatel toimuvat kontrollida.

Seetõttu julgengi väita, et tänavatel toimunu on eelkõige patrullpolitsei kohustuste hulka kuuluv. Kahjuks on siin aga prioriteedid paigast ära. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks kindlasti inimeste puudus ja asjaolu, et liiklusrikkumiste vastu võitlemine puudutab palju rohkem turvalisusetarbijaid kui narkodiilerite häirimine. Seda muidugi esmapilgul.

Kaudselt mõjutab narkodiileritega seonduv turvalisuse langus meid ümbritsevat palju valusamalt kui harjumuspärane liikluspätt. Tulemuseks on nii narkojoobes tekitatud liikluskuriteod, röövimised, vargused, vahest ka tapmised ning kindlasti kannatab ka esteetiline linnapilt.

Narkomaanide pargiidüll

Aeg-ajalt olen ise pidanud politsei kutsuma kahe erineva rikkumise tuvastamiseks. Kui tegu oli näiliselt purjus autojuhist teatamisega, siis ilmus politsei kohale suhteliselt operatiivselt, lastepargis toimuvale narkodiilile jäi aga politsei reaktsioon leigeks. Eks siis oli linnas ressurssi vaja mujalegi suunata kui kolme narkomaani pargiidüllile.

Üheks põhjuseks on kindlasti ka asjaolu, et narkoekspertiisid on üldjuhul suhtelised kallid ja vaevanõudvad, torru puhumisest üksi ei aita. Samuti ei ole suures osas vahet, kas ekspertiisi tehakse kilole või mõnele grammile, kemikaale läheb sisuliselt sama palju, mistõttu on suur vahe, kuidas mõjub eelarvele sada või viissada ekspertiisi. Teisisõnu on narkootikumide tänavakaubandusega võitlemine liiga kallis meede meie õhukest riiki arvesse võttes.

Siseminister on väitnud, et narkotarbijate kui sisuliselt haigete inimeste karistamine ei ole politsei eesmärk. Sellega võib põhimõtteliselt nõustuda, kuid tarbimisel on alati teine pool ehk pakkumine ning siin ei saa prioriteedid paigast ära olla.

Julgen väita, et tänasel päeval on tänavamüük sisuliselt riskivaba äri, mille kasumlikkus ühe narkodoosi pealt on protsentuaalselt kasumlikum kui suurte koguste liigutamine. Samuti ei tea ükski narkomaan kunagi, mis rämpsu ta parasjagu ostab ning kas pääs nirvaanasse sisaldab valget hiinlast või hoopis lihtlabast „musta surma“.

Innovatiivne tehnoloogiariik

Lõpetuseks tahaks aga tervitada Eestit kui innovatiivset tehnoloogiariiki. Juba aastaid tagasi leiutasid Eesti teadlased sellise kavala aparaadi nagu Narkotest, mille eesmärk on viia narkoekspertiiside tegemine sama lihtsaks ja odavaks, nagu seda on alkomeetri kasutamine.

Aparaat on natuke suurem kui diplomaadikohver ja töötab kiiresti ning lihtsalt. See tehnika on kasutusel mitmetes Euroopa riikides, samuti mõnedes Ameerika Ühendriikide osariikides. Kes seda Eesti „narkonokiat“ ei tunnistata on aga Eesti ise. Põhjus on lihtne – meie õigussüsteem pole aparaadi kasutamiseks kohaldatud, tema tulemused pole tõenduslikud.

Kujutage aga ette, et ka alkomeetrit ei tohiks politsei tänavatel kasutada ja kõik roolijoodikud tuleks tarida ekspertiisi „pissile“? Milline oleks siis liiklussurmade arv meie tänavatel, kas ka narkosurmadega võrreldavalt seitse korda kõrgem kui Euroopas?

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA