Narkosurmade rohkusest Eestis

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM III ISTUNGJÄRK Kolmapäev, 4. aprill 2012, kell 13:00

Aseesimees Jüri Ratas
Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle küsimuse on esitanud Riigikogu liige Andres Anvelt, sellele vastab siseminister Ken-Marti Vaher ja teemaks on narkosurmade rohkusest Eestis. Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh, hea juhataja! Hea siseminister! Me oleme siin Riigikogus eri formaatides rääkinud palju liiklussurmadest, tulekahjude tekitatud surmadest, aga oleme ära unustanud sellise valdkonna nagu narkosurmad, mis puudutavad oluliselt just noremapoolset elanikkonda. Kui 2006. aastal oli narkosurmade arv Eestis 70, siis eelmisel aastal oli ta 146 ehk ta oli lausa kaks korda suurem peaaegu, kui järgmisel Euroopa Liidu riigil. Siit minu esimene küsimus on sulle: mida sa siseministrina, ma just rõhutan siseministrina, sest sotsiaalministrilt ma olen analoogilist küsimust küsinud, näed narkosurmade sellise väga suure kasvu põhjusena? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Aitäh küsimuse eest! 2006. aastal tõesti number oli märkimisväärselt väiksem, kui ta on näiteks 2011 või 2009. Minu andmetel küll 2011. aasta narkosurmade arv on 123, kõige kõrgem on ta olnud 2009. aastal – 140. Ekspertide poolt on välja toodud ühe olulise põhjusena see, et üldiselt maailmas ja ka Euroopas sünteetiliste narkootikumide “toodangu” turule tulek on pidevalt suurenenud. Mõned aastad tagasi tuli Eestisse fentanüül, sünteetiline heroiin, mida nimetatakse ka valgeks hiinlaseks, mis on väidetavalt sadades kordades suurem, võimsam, intensiivsem ja tugevam aine, kui on seda heroiin ja sellest ajast tegelikult on hüpanud üles ka narkosurmade arv.
Kui me vaatame statistikat, siis 70% nendest narkosurmadest on toimunud Harjumaal, 70% nendest on mehed, tõesti nad on nooremapoolsed mehed. Peamiselt on tegemist uimastisõltlastega ja üledoosid on just põhiline põhjus, miks inimesed on läinud teise ilma. Ja üledoosid eelkõige sellest tulenevalt, et uus sünteetiline narkootikum, peamiselt just tentanüül, aga näiteks “valge pärslane” on tuhat korda võimsam kui heroiin, on just selleks põhjuseks, miks inimesed on hinnanud üle oma tavapärast tõenäolist süstimist ja on saanud üledoosi ja selletõttu ka saanud surma. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Head ametikaaslased, antud küsimuses kaks saalis registreeritud küsimust. Nüüd teine täpsustav küsimus, Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh! Aitäh vastuse eest! Aga ma küsin natuke teiselt poolt. Siia kõrvale, kui ma nüüd kõrvutan Justiitsministeeriumi statistikat sellises kuriteoliigis nagu narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine ehk rahvakeeles see on diilerlus. See on see, mis toimub tänavanurkadel. Isegi endal õnnestus mõni päev tagasi kutsuda politsei sellisele käitlusoperatsioonile, kahjuks nad ei jõudnud kohale. See number on drastiliselt kukkunud. Ma ei hakka rääkima 2003.–2004. aastast, kui see arv oli poole tuhande juures. 2006, millega ma ennist võrdlesin, oli 197, nüüd on ta 91. Kas sa ei näe siin mitte mingit seost, just tänavalt ostetakse ju tegelikult surmav doos ja tänaval käitlemisel kinnipüütud diilerite arv on nii drastiliselt vähenenud? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! 2011. aastal narkosüütegude arv tõsis ja võrreldes 2010. aastaga, nagu on tegelikult ka aastaid prioriteediks seatud, siis põhiline suundumus on ikkagi raskete narkokuritegude suunas. Mis tähendab seda, et eks see tänavadiilerlus saab ka kuskilt alguse. Alguse saab ta eelkõige raskematest narkosüütegudest, tähendab, narkootikumide suures koguses käitlemisest, turustamisest, edasimüümisest, edasimüümise ettevalmistamisest jne. Selles osas on viimastel aastatel, ma ütleksin, et aastast 2004 toimunud ka märkimisväärne muudatus. Ma arvan, et meie õiguskaitseorganid on üha enam võimelised ja suutlikud tabama suuremaid narkokoguseid, suuri kuritegelikke narkogruppe, mis on tegelikult üks põhilisemaid organiseeritud kuritegevuse osasid tänases Eestis. Positiivsena on suurenenud ka tegelikult see sõnum, mis läheb sellesse nii-öelda narkokogukonda ehk kuritegelikku kogukonda, et sanktsioonid ja üldse riigi sallimatu suhtumine narkokuritegevusse on tõsiselt muutunud. Näiteks, kui 2000. aastate alguses oli üheks põhiliseks sanktsiooniks ka kohtu poolt väljamõistetuna suurtes kogustes narkootikumide käitlemise eest heal juhul mõneaastane vangistus, siis tänasel hetkel me räägime isegi kokkuleppemenetluses üle 10-aastastest vangistustest, mis tähendab, et Eesti tegelikult on suutlik astuma sellisele suurele narkokuritegevusele vastu. Ma arvan, et see üldiselt mõjutab ka seda väiksemat tänavadiilerlust positiivses suunas. Nii et üldine sallimatus, üldine võimekus astuda riigina raskele narkokuritegevusele vastu, ma arvan, et peegeldub ka juba nendes väiksemates arvudes. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Teine täpsustav küsimus. Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh! Hea minister, meil ei ole aega debatiks, aga sinu jutt ei veennud mind kuidagi selles, et asi on positiivsel poolel. Inimesi ju sureb. Me võime määrata ükskõik mis karistuse, kaks eluaegset ja kui see arv on aastas-aastasse kasvanud, kus tänavalt tuleb see narkootikum, ja kui sa räägid, et on tõusnud avastamiste arv. Jah, suurtes kogustes. Näiteks isegi alaealiste kallutamise osa on vähenenud ja need samad diilerluse asjad on vähenenud ja surnud inimeste arv on tõusnud. Kusjuures diireluse vastu võideldakse tänaval ehk patrullpolitseis, seepärast ma küsin, et kas sina siseministrina ei näe või millised on sinu ministeeriumi meetmed selleks, et seda numbrit ikkagi reaalselt vähendada. Surnud noorte inimeste arvu reaalselt vähendada? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan! Vabanda, meetmete kohta sa ennist ei küsinud. Hea meelega vastan. Sa kindlasti eksid, kui sa arvad, et ma tahan kuidagi pidi näidata tänast olukorda positiivselt. Ma toon esile need tugevused, mis meil on. Meil on märkimisväärselt arenguruumi. Ega ilmaasjata 1. jaanuarist 2012 ei ole taastatud Keskkriminaalpolitsei. Täna käib põhjalik analüüs selles osas, kuidas meil on ja milliseid samme saaksime võtta, selleks et ka narkokuritegevuse uurimine viia uue sammuna edasi, et selle kvaliteeti tõsta, et tagada sarnane suhtumine, standardid ja töömetoodika kõikides narkogruppides üle Eesti.
Täiendavate sammude kohta võib öelda veel järgmist. Väga oluline on loomulikult ennetuse poole. Meil on Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi läbirääkimistel ettevalmistamisel praegu uimastiennetuse valitsuskomisjoni moodustamine, mis tähendab, et me viime narkomaania tervikuna, mitte ainult n-ö pakkumise vähendmise, vaid ka nõudluse vähendamise, ka ennetuse poole selgelt kõige kõrgemale poliitilisele tasandile, ministrite tasandile. Me tahame võtta ühe laua taha nii eksperdid, kolmanda sektori inimesed, vabatahtlikud, kõik ametkonnad selleks, et panna seljad kokku ja mõelda, kuidas, nagu sa õigesti ütlesid, vähendada alaealiste seas narkootikumide nõudlust, olla efektiivsem pakkumise osas, mõelda täpsemalt läbi rehabilitatsiooniküsimused ja loomulikult vastata ka küsimusele, milliseid täiendavaid ressursse on vaja selleks, et narkomaania probleemi Eestis vähendada. See on tõsine probleem ja me teeme üsnagi mitmeid ja mitmeid samme selle järgmise aasta jooksul, etnäha nimetatud probleemi leevenemist. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Raivo Järvi palun!

Raivo Järvi
Suur tänu, hea juhataja! Mul on hea meel, et Andres Anvelt just nagu tegi pisut värava lahti minu küsimusele, kuhu ma tahan jõuda. On teada, et tegelikult see murekoht suuresti on seal Ida-Virumaal. Ma arvan, et distributsioon sinna kanti ei toimu ainult läbi Soome väravate. Sestap ma küsin: kuidas on meie suhted vastavate organitega Venemaal? Sest nii paradoksaalne kui see on, ehkki meie suhted Venemaaga poliitilisel tasemel on üpriski reserveeritud, on ametkondlikul tasemel, oh üllatust, isegi jõustruktuuride tasemel väga head ja konstruktiivsed, mis puudutab näiteks piirivalvet. Kuidas on kriminaalpolitsei tasemel see asi, kas äkki Siseministeeriumi emissarid on teinud veel ka täiendavaid avanguid? Milline on see seis selles valdkonnas, kus tegelikult eesmärk on ühine?

Siseminister Ken-Marti Vaher
Aitäh küsimuse eest! Võib-olla väike täpsustus. Kui me räägime näiteks uimastisurmade, narkosurmade osas, siis 70% narkosurmadest tegelikult toimub Harjumaal ehk Harjumaal ja Tallinnas. Tõsi ta on, et teisel kohal on Ida-Virumaa, aga märkimisväärselt väiksema narkosurmade juhtumitega. Nii et see müüt, mis levib, et kõige suurem hulk narkosurmadest on tegelikult Ida-Virumaal, ei vasta tõele. On täiesti loogiline, et ta ei vasta, kuna ikkagi rahvastiku kontsentratsioon on paratamatult Tallinna ümber ja sellest lähtuvalt tõenäoliselt ka see uimastisurmade arv. Aga sul on õigus, õiguskaitseorganite selline töine kontakt õiguskaitseorganitega ida pool on selgelt olemas. See on näiteks olemas ka selles juhtumis, mille kohta juba täna küsiti, see traagiline juhtum, väikese Varvara juhtum, see seati sisse juba esimestel päevadel ja minu arust see väga töine ja tihe kontakt on pidevalt toimuv. Sama on ka teatud teistes kuriteoliikides, sama puudutab ka piirivalvet. Selles mõttes vastab täiesti tõele, et seda suunda arendatakse nii palju, kui see on võimalik. Tundub, et teatud küsimustes, kui me läheme näiteks natukene kaugemale, mis puudutab piiriületust Eesti ja Venemaa vahel, siis näiteks 2011. aasta nägi ka siin edasiminekut. Nagu te teate, siis Vene poole tõttu on märkimisväärne hulk aastast Eesti-Vene piir olnud suletud, ka siin on 20%-line leevenemine, mis näitab seda, et ka tahe võib-olla teiselt poolelt on tõusnud. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Veleri Korb, palun!

Valeri Korb
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Narkootikume tarvitavate inimestega, sõltlastega, haigete inimestega tuleb tegeleda ja kui kummaline see ka ei kõlaks, neid peab ravima, tagama neile rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus ja suunata neid meie igapäevaellu tagasi. Eelpool loetletu on pikaajaline protsess, mis võib kesta aastaid või isegi kogu elu. Seoses sellega, lugupeetud härra minister, kas te võite öelda, et meie riigis eksisteerib süsteem, mis tuleb appi inimestele, kes jäid uimastite kasutamise masina hammaste vahele. Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! On selge, et rehabilitatsiooni ja ravivõimaluste pakkumiste osas on loomulikult arenguruumi, samas positiivsete sõnumite alt võib öelda, et see on siis nüüd viie päeva pärast, 9. aprillil alustab näiteks Sihtasutus Viljandi Haigla statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse osutamist uimastisõltuvusprobleemidega isikutele. See on esimene institutsioon praegu üle mõne aja, kus siis selline teenus algab. See on praegu suunatud eelkõige naissoost isikutele ja avatakse 10 kohta. Lähiajal on plaan avada samaväärne hulk kohti rehabilitatsiooniteenuse osas ka meessoost isikutele, mis tähendab seda, et proovitakse inimesi võõrutada uimastitest ja sellega minnakse kindlasti edasi. Tervise Arengu Instituut on siin rahastaja ja selliseid kohti saab olema teisteski Eesti paikades. Täna on põhiküsimus selles, millised tervishoiuasutused on suutlikud professionaalsel tasemel ravi ja rehabilitatsiooni uimastisõltlastele pakkuma, kuna tegemist ei ole lihtsa teenusega, vaid väga selget tehnilist valmisolekut, kompetentsi ja professionaalsust nõudva teenusega, selletõttu siin liigutakse järk-järgult. Küsimus ei ole mitte ainult selles, milline on riigipoolne tahe ja rahastamine, vaid ka siis nende samade tervishoiuasutuste omapoolsest valmisolekust seda teenust osutada. Tänan!

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA