Online-intervjuu: Andres Anvelt: Eesti vajab sotsiaaldemokraatiat nagu õhku

Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna linnapeakandidaat Andres Anvelt leidis online-intervjuus Delfi lugejate küsimustele vastates, et SDE ei soovi riikliku plaanimajanduse kehtestamist, vaid töötab moodsa turumajandusliku riigi nimel.

-Miks kandideerivad SDE nimekirjas kohaliku omavalitsuse valimistel ka Riigikogu liikmed, kes ei kavatse omavalitsusse tööle minna?

Iga Tallinna poliitik, kes ei kandideeri Tallinna valimistel, aitab automaatselt kaasa ühe erakonna ainuvõimu põlistamisele. Ei saa loota, et parlamendivälised kandidaadid suudaksid konkureerida linnavõimu sundparteistatud aparaadiga, mida võimendab Tallinna  meediaimpeerium. Erakond on kindlasti meeskond, kus tuntumate liikmete ülesanne on toetada vähemtuntuid poliitikuid  ja uusi tulijaid. Kõik, kes tahavad kaasa rääkida, ei pea olema avaliku elu tegelased – me ju tahame, et volikogudesse kuuluks eri valdkondade spetsialiste. Ja kindlasti on Riigikogu liikmetel moraalne kohustus aidata kaasa kohalike asjade edendamisele.

Isiklikult pooldan Riigikogu liikmete töötamist ka volikogudes, aga seda vaid juhul, kui  nad kandideerivad Riigikogu valimistel samas ringkonnas. Näiteks Soome parlamendi liikmed võivad esindada oma valijat nii kohapeal ka kui parlamendis. Muide, Soomes on  ministrid samal ajal ka parlamendi liikmed. Ei tasu muretseda selle pärast, et parlamendi liikmed hõivaksid kohalikud volikogud, sest juba lihtne matemaatika näitab, et volikogudesse jätkuks neid suhteliselt vähe. Suuremates linnades oleks neid tõesti rohkem, kuid seal on volikogud ka tunduvalt suuremad.

-Kas pensionäridele jäävad alles soodustused ja sünnipäevatoetus? Kas leiate veel võimalusi, kuidas kõrgete kodukulude juures pensionäride elu natukenegi kergemaks muuta?

Olemasolevaid soodustusi sotsiaaldemokraadid kindlasti vähendama ei hakka, pigem vastupidi.  Oma programmis näeme ette paljude sotsiaalprojektide toomist abivajajale lähemale. Tahame, et inimene saaks kõik probleemid lahendada oma linnaosas ühe konkreetse ametniku juures, mis vähendab oluliselt  ajakulu ja jalavaeva.

Vabastame pensionärid ka tegelikult maamaksust ja seda ka juhul, kui kodualune maa ületab 1500 ruutmeetrit. Omaette teemaks on erinevate soodustuste pakkumine, mida saab teha eelkõige koostöös erasektoriga. Nende valik võiks olla tunduvalt laiem, kuid kindlasti läbipaistvam kui praeguse linnavalitsuse koostöö ainult ühe apteegiga.

Eakatele ja liikumispuudega inimestele laiendame hädanupu ja koduõenduse teenust. On tähtis, et abi jõuaks reaalselt abivajajani ega oleks perioodiline ja valimistega seotud.

-Miks pole Eesti riigis 20 aasta jooksul likvideeritud muukeelseid koole? Mida teete Tallinna muukeelsete koolidega, kui võimule saate?

Hakkan pihta sellest, et olen demokraat ja sõna likvideerimine, eriti poliitikas, ei kuulu minu sõnavarra. Nüüd asjast. Meie jaoks on ülimalt oluline, et noor õpiks ära eesti keele ja saaks ka korralikud kooliteadmised. Tänane Tallinna võimupartei on mänginud vene kooli kaardi väga poliitilisele pinnasele. Kõik selleks, et tekitada omavahelist hõõrumist ja vaenu.

Samas pole ma kuulnud, et linnavalitsus oleks oma eelarvest aidanud järele neid venekeelseid põhikoole, kus lõpetajate eesti keele tase on madalam. Noortel peab olema võimalus saada hea haridus olenemata oma emakeelest. Maksta poliitilise võimuvõitluse käigus kätte noortele on alatu, aga praegu on see nii läinud.

Kui linnale kuuluvas põhikoolis pole tahetud või suudetud anda vene noorele eesti keele oskust, siis on selles süüdi poliitikute tahtmatus, ametnike ükskõiksus ja õpetajate oskamatus. Kindlasti ei sunni sotsiaaldemokraadid inimesi oma emakeelt unustama. Me ei sulge kampaania korras vene kooli ega tegele Mao Zedongi-taoliste totrate kampaaniatega. Me teeme kõik selleks, et vene või mis tahes rahvusest noor omandaks koolis eesti keele tugeval tasemel.

-Kuidas arendaksite Tallinna venekeelsete koolilaste ja täiskasvanute eesti keele õpet?

Meil on programmis väga selge eesmärk –  nii õpetajate kui ka koolilaste eesti keele täiendõppesse investeerides tuleb saavutada, et põhikooli lõpetades on noorte keeleoskus tasemel B2. See on tase, mis võimaldab erinevatel elulistel teemadel oma mõtteid ja arvamusi  avaldada, vabalt suhelda.

Kahjuks on praegu nõutud  B1, mis on tunduvalt madalam tase. Samuti peab Tallinn panustama täiskasvanute keeleõppesse. Seda saaks kõige paremini teha koos riigiga, kui ükskord jõutakse arusaamani, et ka riigi tasemel tuleb eesti keele õppesse investeerida. Tallinn peab olema valmis nii koostööks kui raha eraldamiseks vastavatesse projektidesse.

-Milliseid soodustusi lubab SDE Tallinna kodanikele?

Tallinlastel läheb üldiselt hästi ja seetõttu arvan, et soodustusi tuleb eelkõige pakkuda läbi nutikate lahenduste, mida on Tallinnas tunduvalt lihtsam ja odavam teha kui mujal Eestis.  Sarnaselt mitmete edumeelsete Euroopa linnadega näeme ette prügiveo hinna alandamise, et jõuda aastaks 2020 välja tasuta teenuseni.  See peab toimuma ilma linna eelarvet koormamata.

Prügi põletamine kütteks on see, mis linlastele kasu toob. Kütte eest peame me niikuinii maksma, aga kui me ise toodame osa toormest, siis miks maksta selle äraveo eest? Kindlasti eeldab see konkurentsivõimelist soojamajandust, aga ka inimeste teadlikkuse tõusu eelkõige prügi sorteerimise osas.

Moodne IT Tallinn peab tagama, et kõikjal avalikus linnaruumis saab kasutada tasuta internetiteenust. See soodustus on mõeldud nii tallinlastele kui ka meie külalistele, näidates ühtlasi, et internet on inimõigus. Arvan, et see vaba ligipääs internetile toob pikemas perspektiivis Tallinnale rohkem sisse kui viib välja.

Rohkem infot leiab siit või minu isiklikult kodulehelt.

-Kas sotsid vahetavad võimule saades välja kogu keskerakondliku linnaametnike armee?

Sotsiaaldemokraadid ei ole repressiivorgan ja Eesti ei ole kodusõjas, et võimuvahetusega peaks toimuma armeede laiali saatmine. Ma olen kindel, et enamik linnaametnikke teeb oma igapäevast tööd korrektselt. Küsimus on nii-öelda „juhtmetes,” kes kardavad toitja kaotamist ning peavad seetõttu siinsamas Delfis kui ka mujal viimsepäeva lahingut.

Ma ei kannata mingilgi määral korruptsiooni. Nii nagu ma ei suuda olla kriminaali seltskonnas, ei suuda ma olla koos korruptandiga. Minu jaoks on tegu lihtlabase vargaga, kes on torganud käe ka minu taskusse. Tahan rõhutada,  et korruptsioon on palju laiem kui lihtsalt kuritegu. Ees seisab Tallinna linnaaparaadi koondamine, tänaste arvutuste kohaselt vähemalt 15 protsendi ulatuses.

-Kas Tallinna TV jääb teie võimule saades alles? Kui jah, kas see hakkab tootma SDE teemalisi saateid?

Tallinna TVd Tallinna linnaeelarvest ei rahastata. Loodan, et erasektor tunneb tema vastu huvi ja keegi ostab ta ära koos kõigi tema kohustustega nii rendileandjate kui ka töötajate ees. Maksumaksja seda kinni maksma ei hakka. Pealinna ja Stolitsaga oleme veel karmimad. Nende tegevus lõpetatakse. Oleme seda üritanud ka tänases volikogus, aga nagu saate aru – see pole õnnestunud. Näeme vajadust linnaosalehtede ja korraliku Tallinna internetikeskkonna järele.

-Mida plaanite teha MUPOga?

Mupol on nii sisulisi kui ka vormilisi probleeme. Juba tema nimetus on eksitav. Meil on olemas seadusega paika pandud politsei, millel on seadusega antud õigused ja kohustused. Mupol neid ei ole, tema loomise taga oli otsene soov vastanduda riigile.

Linn ei vaja nii suurt ja kohmakat järelevalve aparaati, mis neelab aastas üle kolme miljoni euro. Kas tõesti on Tallinna elanik nii ohtlik õigusrikkuja, et teda on vaja pidevalt korrale kutsuda ja trahvida? Samuti on mupo ülepolitiseeritud. Kui miilitsas oli 80. aastate lõpul alla poole NLKP liikmeid, siis mupos on ühe erakonna liikmeid ligi kolmveerand, mis ei ole normaalne.

Nüüd lahendustest. Näen Tallinnas järelevalvet teostamas pigem linnavahte kui libapolitseinikke. Linnavaht peab valdavalt tegutsema oma linnaosas, kus on jooksvalt näha milliste linnaosa objektide, ürituste ja muude vajaduste jaoks teda tarvis on. Lõpetada tuleb mupo bussirünnakud, mis sarnanevad Kolumbia kodusõja sissirünnakutele. Linnavaht/vahid peaksid selle asemel sõitma vajadusel kaasa ja seda analüüsi põhjal liinidel, kus võib olla enim “jäneseid” või ka ühistranspordi lägastajaid.

Kolmandaks tuleb tagada hea koostöö politseiga. Linn võiks toetada linnavahte abipolitseiniku rolli täitmisel, seda just patrullimisel ja korra tagamisel kasvõi öises vanalinnas. See eeldab korraliku väljaõpet, millest mupos on suur puudus. Inimesi tuleb tööle valida nende oskuste ja professionaalse tausta, mitte parteilise kuuluvuse alusel.

-Mida muudaksite praeguses tasuta ühistranspordi süsteemis?

Esmalt tuleb läbi viia Tallinna ja meie lähivaldade elanike nö liikumisaudit.  Praegused ühistranspordi marsruudid on iganenud ja lõppevad (va Viimsi suund) linnapiiriga. Seda vaatamata sellele, et üle poolesaja tuhande inimese liigub iga päev lähivaldadest kas linna tööle või vastupidi.

Siit ka lahendus: koostöös lähivaldadega tuleb kujundada uus Tallinna ühistranspordiskeem. See on eluline vajadus. Meil on võimalus kas vaadata pealt anarhiat liikluses või kujundada väga selget Suur-Tallinna liikluspoliitikat. Meie valime viimase. Üks  meie eesmärkidest on, et ühistranspordi kasutajal ei kulu Tallinnas või tema lähiümbruses punktist A punkti B jõudmisele rohkem kui üks ümberistumine.

-Kuidas kavatsete parandada seda, et Tallinnas napib lasteaiakohti?

Probleemi saab lahendada 2-3 aastaga, milleks plaanime investeerida igal aastal lasteaedade kohtade loomisse üle 13 miljoni euro. Seejuures tuleb olla paindlik, kuna tänane lasteaiakohtade puudus muutub peagi koolikohtade puuduseks. Demograafia on lainetava iseloomuga ka Tallinnas. Siin on kolm põhisuunda.

Uute lasteaedade ehitamise kõrval tuleb ära kasutada olemasolevaid haridusasutusi. Tallinnas on terve rida ajutiselt suletud koolimaju. Ühe võimalusena näeme nende osalist kohandamist lasteaedadeks, mida tulevikus saab kiiresti ja uue maja ehitamisest märksa odavamalt kooliks ümber muuta. Koostöös erasektoriga tuleb arendada ka lastehoiuteenust.

 -Mida teeksite Tallinna teede planeerimisel ja remontimisel paremini praegusest linnavõimust?

Tallinna teede suurim probleem pole mitte niivõrd rahapuudus, vaid nende remondi hooajalisus. Teeauguga on nagu põhjatu rahaauguga, kui teda korrektselt ja õigeaegselt ei lapi, siis ta jääbki raha neelama. Ülioluline on teha teetöid sügisel ja lappida siis „lootustandvaid” pragusid.

Suuri investeeringuid nõuavad kapitaalremondid, kus tuleb teha raskeid otsuseid, mis järjekorras, mida teha. Linnaelanikul on õigus olla kursis tööde järjekorraga ka pikemas perspektiivis. Kuna meil on plaanis anda suur osa Tallinna keskvõimu otsustest ära linnaosadele, siis saab ka iga linnaosa investeeringute asjus ise kaasa rääkida ja otsustada.

Ülemiste liiklussõlme valmimise järel tuleb enne suuremaid sõlmehitusi keskenduda kvartalisisestele teedele ja ka kergliiklusteedele.

-Mida kavatsete ette võtta pimendatud Tallinna tänavatega?

Tallinna pimendamine toimub suuresti tänu iidsete valgustustehnoloogiate kasutamisele. Alustame kõnniteede valgustuse moderniseerimisega, edasi tulevad kvartalisisesed teed, väiksemad tänavad ja ülekäigud ja siis liigume suurematele magistraalidele. Tallinn saab valgeks, Tallinn saab korda.

-Mida arvate ettepanekust avada Ülemiste järv puhkajatele?

Ei poolda mingil juhul. Terviserajad on üks asi, aga arendustegevus ja suplusrannad hoopis teine asi. Magevee puhkekohana on meil olemas idüllilise Männiku-Saku tehisjärvistu. Olen kindel, et koostöös erasektoriga saab seal välja arendada kena ja mugava puhkeala nii suveks kui ka talveks. Minu teadmiste järgi pole õnneks ka pättidel sinna juba ammu asja olnud.

-Kellega moodustaksite koalitsiooni ja kellega koostööst keelduksite?

Eesti poliitikas on  liiga palju sellist liivakasti mentaliteeti, et sinuga mängin ja sinuga ei mängi. Kui vaadata laiemalt, siis probleemid on tihtipeale inimeste ja nende tegude, mitte erakondade vahel. Siit siis ka vastus: me ei välista koostööd peaaegu kellegagi.

Aga see keegi peab arvestama meie programmi ja meie valijate huvidega. Kindlasti tuleb arvestada meie erakonna kahe alustala – sotsiaalsete ja demokraatlike väärtustega. Kõik see saab selgeks pärast 20. oktoobrit ja sõltub eelkõige valijaist. Kui ligi pool valijatest lööb taas käega, siis jätkub olukord, kus Tallinna juhitakse kolmandiku tallinlaste meele järgi. See on demokraatiast kaugel.

 

-Tõnu Kõiv ja tema vend on annetanud segastel asjaoludel SDEle suuri summasid ning on kahtlus, et tegemist pole olnud nende enda rahaga. Kuidas juhtunut kommenteerite? Kas SDE peasekretär peaks oma ametis jätkama? Kas asja peaks arutama üldkogu?

Tõnu Kõiv on nii ajakirjandusele kui ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonile selgitanud, et pea kolm aastat tagasi annetas ta erakonnale isiklikest vahenditest. Olen lugenud tema ammendavat avalikku kirja erakonnakaaslastele. Tegu on traagilise ja keerulise looga ning Tõnu Kõiv on poliitikast ka eemaldunud. Peasekretäri seos antud teemaga on meelevaldne.

-Teie erakond on seotud võimaliku valimisreklaami puudutava pettusega. Kuidas suhtute sellesse, et Mikser ja Saar ei ole vastanud kõigile sellega seotud küsimustele? Kas teie arvates on Eesti Ekspressis ilmunud lugu sotside võimalikust valimisreklaami pettusest saanud avalikkuse jaoks ammendavad vastused?

Sotsiaaldemokraadid on korduvalt selgitanud oma kampaaniaeelarve detaile. Ka on nii viimane kampaaniaaruanne kui ka majandusaasta aruanded avalikkusele kättesaadavad erakonna kodulehel. Nii avatud ei ole mitte kõik erakonnad. Ka oleme korduvalt ja põhjalikult vastanud avalikkuse ja meedia küsimustele.

Tuleb meeles pidada, et kui avastati, et üks raamatupidamises olemas olnud ja majandusaasta aruandes kajastatud arve oli jäänud ekslikult välja kampaaniaaruandest, teavitas erakond sellest koheselt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ja esitas täiendatud kampaaniaaruande. Asjast anti kohe ka meediale teada.

Minu jaoks on suur vahe, kas valimiskampaaniat on rahastatud erakonna enda rahaga või kuskilt mustast kassast. Antud kaasuse puhul saab ainult rikka fantaasia korral neid kahte asja segamini ajada, mida konkurendid ka proovivad.  Soovitan teemasse süveneda ja teha endale selgeks, kas raha toodi valimiskampaaniasse kilekottidega või võeti arvelt. Võin ette öelda, et võeti arvelt, mistõttu on sisuliselt tegu eksimusega asjaajamisel.

-Miks ühines SDE Vene Erakonnaga Eestis? Mis oli VEE motiiviks?

Olen veendunud, et rahvuslikul pinnal ehitatud erakondade aeg on kaasaegses Eesti poliitikas otsa saanud. Palju olulisem on erakondade maailmavaade ja visioon. Kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis tähendab see ka seda, et kandidaadi rahvuse asemel peaks ennekõike vaatama, mis on tema jaoks olulised kohalikud küsimused. Lasteaiakohti, kaasaegset teedevõrku ja mugavat ühistransporti soovivad kõik Tallinna inimesed.

Meie jaoks oli ühinemine VEE-ga ka samm, mis näitas, et vastandumise poliitika võiks möödas olla ning et vene emakeelega Eesti kodanikel peab olema väljund Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus osalemiseks. Julgeoleku seisukohalt ei ole hullemat asja, kui hoida osa elanikkonnast poliitilise, kultuurilise  ja ka keelelise kardina taga. Sellega tekitame ainult vastuolu ja loome meie lastele vägagi soist poliitilist pinda.

-Kas teil on olnud kokkupuuteid vabamüürlastega? Kuidas suhtute vabamüürlusesse? Kas vabamüürlasi tohib võimu juurde lasta?

Kindlasti on. Tulenevalt oma senise elu mitmekesisusest on mul väga lai tutvusringkond. Tean ka paljude tuttavate nö ühiskondlikku tausta. Rõhutan veelkord, et demokraadina hindan inimesi nende meele ja teo järgi. Eestis on sadu kui mitte tuhandeid formaalseid ja mitteformaalseid ühendusi ja niikaua kuni nad üksteist jumalatele ohverdama ei hakka ja teistele liiga ei tee, on asjad korras. Vabamüürlased pole teiste hulgas mingi erand.

-Miks ma peaksin valima just teid, mitte IRLi või Reformierakonna kandidaati?

Põhjus on väga lihtne. Ma ei ole kahepalgeline ning mul on tehtu või tegemata jäetu pärast ka piinlik. Elu on mind õpetanud, et vastuta oma sõnade eest ja kui ei suuda vastutada, siis ära ütle. Olen kindel, et Eesti vajab sotsiaaldemokraatiat nagu õhku. Ja nendele, kes ei tea, rõhutan veelkord, et sotsiaaldemokraadid ei võrdu sotsialistidega, nagu mõned oponendid üritavad tõestada.

Me ei soovi riikliku plaanimajanduse kehtestamist, vaid töötame moodsa turumajandusliku riigi nimel. Meie eesmärk on anda kõigile võrdne stardipositsioon ning toetada mahajääjaid, mitte vastandada edukamaid ja vähemedukamaid, erinevaid rahvusi ja palju muud, mis ei vii kunagi ühiskonda edasi.

Meie laste võrdsetest võimalustest tõuseb tulevikus suurem kasu nii eraettevõtlusele kui ka riigile ja ühiskonnale laiemalt. Ainult nii suudame rahvusena ennast viia tugevamale alusele.

-Kas teie isiklikult pooldate astmelist tulumaksu?

Toetan progresseeruvat tulumaksu, mille kaudu investeerivad edukamad inimesed ühiskonda tagasi, toetamaks selle stabiilsemat arengut. Tulumaks ei ole mitte karistus, vaid panustamine sellesse, et homme oleks tulu rohkem – nii endale kui ühiskonnale.

-Miks teie erakond (toona Mõõdukad) erastas Tallinna Vee enamusaktsiaid 2001.aastal?

Selleks ajaks, kui Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate koalitsioon võimule jõudis, oli eelnev Keskerakonna osalusega linnavalitsus kõik otsused Tallinna Vee erastamise osas juba ära teinud.

2001. aastal Reformierakonna ja Isamaaliiduga linnavolikogu koalitsiooni kuulunud sotsiaaldemokraadid suhtusid toona Tallinna Vee erastamisse kriitiliselt. Meile oli oluline, et linnavalitsusel säiliks kontroll Tallinna Vee üle. Ka lasus erastamise võitnud firmal kohustus katta kogu Tallinn viie aasta jooksul kanalisatsioonivõrguga. Hiljem muutis keskerakondlik linnavõim erastamislepingut ja kanaliseerimine venis 2011. aastasse.

Delfi

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA