Pevkurile ja Anveltile korraldati Narva kolledžis rollimäng

Siseminister Hanno Pevkur ja justiitsmi­nister Andres Anvelt ke­hastusid eile üheks päe­vaks ümber narvakateks: kohtusid elanike­ga, kogusid kaebusi ja soove, andsid nõu ning võtsid osa rahvapeost.

Auditooriumis kahe ministri kohtumist rahvaga korralda­nud Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik tegi Hanno Pevkurile ja Andres Anveltile ettepaneku mõelda end Narva juhtideks – linna­peaks ja linnavolikogu esime­heks -, paludes rääkida, kuidas nad alustaksid järgmist es­maspäeva.

Sotsiaaldemokraat And­res Anvelt ütles, et tema­le on tähtsaim mõiste ausus, ning oletas, et ta vestleks pal­ju elanikega. Vastuseks selle­le lausus reformierakondla­ne Hanno Pevkur, et Anveltile meeldiks kindlasti voliko­gu esimehe amet: “Saab pal­ju rääkida,” oli Pevkuri hää­les irooniat.

Pevkur ise alustaks Narva investeeringukavadega tut­vumist: “Need peaksid olema suunatud inimestele. Inime­sed aga tahavad lihtsaid as­ju: häid teid, toetusi ja muud sellist.”

Päeva lõpu poole võtsid ministrid osa pidulikust Lossipargi avamisest. Poolsada meetrit eemal osales Pevkur ka Narva piiripunkti ümber­ehituse algust tähistaval väik­semal üritusel.

Reedel lihvisid Pevkur ja Anvelt oma niigi head vene keele oskust.

Mõtlemisaeg enne valimisi

Üheks populaarsemaks tee­maks, millest ministrid rahva­ga vestlesid, osutus üks vana mure. Nimelt ei luba seadus Euroopa Liidu kodakondsuse­ta isikutel erastada ega oman­dada kinnisvara Venemaaga piirnevatel aladel. See piirang puudutab paljusid Narva ja Narva-Jõesuu elanikke.

Hanno Pevkur ja Andres Anvelt teatasid, et arutasid neljapäeval seda küsimust taas ning see on ministrite sõ­nul endiselt “laual”.

“Otsus tuleb kümne kuu sees,” ütles Pevkur, kuigi ei lubanud piirangu kaotamist kindla peale. “Teame, et see on ammune probleem, ja meie käsutuses on mõningad kaitse­politsei seisukohad selle koh­ta. Kuid me teame ka se­da, et inimesed on nutikad ja leiavad võimalusi kinnisvara soetamiseks.”

Lubatud kümnekuune täht­aeg seostub ilmselt riigikogu valimistega 1. märtsil 2015. Selleks ajaks sõnastavad polii­tikud oma seisukohad ka sel­les küsimuses.

Kaeba ja käi kohut!

Pevkuri ja Anveltiga kohtu­nud inimesed andsid neile üle pakkide kaupa kaebusi küll politsei, küll piirivalve, kohtu, turvafirmade ja isegi naabri­te peale. Riigivõimu esindajad kuulasid kaebajad korrektselt ära, võtsid paberid vastu, aga tihti oli ainus soovitus kohtus­se kaevata.

“Pöörduge kohtusse! Mina usun meie kohtusüsteemi,” kostis justiitsminister Anvelti suust. “Olen oma elus ise kor­duvalt kohut käinud, näiteks siseministeeriumi akadeemia palga pärast, ja olen alati võit­nud,” rõhutas ta.

Kui ühe Narva-Jõesuu ela­niku algatusel läks jutt väide­tavalt levinud korruptsioonile, oli Anvelti soovitus “mitte lan­geda pessimismi”. Ta ütles, et korruptsioonikuritegude avastamisprotsent on aastaga kas­vanud kolmekordseks.

“Kahjuks on Eestis 30% elanikest valmis altkäemaksu andma. Soomes on neid vaid 5%. Samas, Lätis on see näi­taja 60%.”

Pevkur märkis omakor­da, et keskkriminaalpolitseis on korruptsiooniga tegeleva­te töötajate arv 2012. aastast peaaegu kolmekordistunud.

“Andke meile konkreetseid signaale,” palus Pevkur audi­tooriumilt, kutsudes üles väl­tima kuulujuttude levitamist ja kirjutama avaldusi või he­listama vihjetelefonil.

Koletu kuriteo uurimine käib

Pevkur tunnistas, et ootab ka ise 2012. aastal aset leidnud koletu kuriteo uurimise lõppu. Ministri sõnul uurivad Narva tüdruku mõrva iga päev vähe­malt 10 politseinikku nii Ees­tis kui välismaal ning tehtud on üle 2000 ekspertiisi. Nii palju pole neid tehtud viima­se 20 aasta vältel üheski kri­minaalasjas.

“Tallinna kurikamõrvari as­jas tehti umbes paarsada eks­pertiisi,” märkis Pevkur.

Endine krminaalpolitseinik Andres Anvelt rääkis, et se­da tüüpi kurjategijaid on ras­ke tabada: need inimesed on kinnised, neil puudub suhtlus-ring. “Oleks ta bandiitide rin­gist, oleks lihtsam.”

“Kuid tema leidmine on po­litsei auasi,” lisas ta.

Vastuseks küsimusele, mi­da teeb riik politsei ja piiri­valve personalipuuduse lee­vendamiseks Kirde-Eestis, nimetas Pevkur kolme suun­da: noortes huvi äratamine, noorspetsialistide praktika-baasi loomine ja korravalvu­rite regionaalse alampalga tõusu ettevalmistamine tasemeni umbes 1050 eurot.

allikas: Põhjarannik

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA