Rahva hääl: moosivargus on hullem kui naisepeks

Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute uuringu kokkuvõttest selgub, et kõige karmimad on kurjategijate suhtes tavakodanikud, kõige leebemad aga kohtunikud.

Justiitsministeeriumi tellitud uuringus paluti vastajatel välja tuua oma karistuseelistused nelja stsenaariumi põhjal. Analüüsiti perevägivalla, omastamise, röövimise ja murdvarguse eest pakutud karistusi, nende pikkust ning eesmärke.

Pakutud karistustes olid karmimad elanikud, neile järgnesid politseinikud ja prokurörid ning kõige leebemad olid karistushinnangutes kohtunikud.

Elanikud on kohtunikest tunduvalt karmimad

Kõige leebema karistuse pakkusid kõik uuringus osalenud mehele, kes purjuspäi oma naist lööb. Vähemalt neljaks aastaks vanglasse saadaks rahvas aga murdvarga, kes on murdnud maha mitme keldri uksed ja võtnud kaasa suvalisi esemeid.

Tema suhtes oleksid eriti karmid virumaalased, põhjaeestlased ja vanemad inimesed, kes saadaksid varga vähemalt neljaks aastaks trellide taha. Perevägivallatseja karistus võiks inimeste meelest olla pisut üle aasta vangistust.

Kõigil juhtudel oleksid kohtunike, prokuröride ja politseinike määratud karistused lühemad.

“Uuringu tulemusi vaadates teeb mind murelikuks Eesti elanike, aga ka professionaalide leebe suhtumine perevägivalda võrreldes teiste kuritegudega,” ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Tema sõnul tundub, nagu peetaks perevägivalda mingisuguseks kommunikatsioonivormiks, mitte kuriteoks, ning see on kahetsusväärne.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri hinnangul ei tähenda uuringutulemus, et perevägivald poleks oluline teema, pigem hindasid inimesed näiteks korduvalt varastanut suurema karistuse vääriliseks kui naist löönud meest. Ginteri sõnul on tähelepanuväärne, et elanike määratud karistused on kohtunike ja prokuröride hinnangust tunduvalt karmimad.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ütles, et elanike karmimad karistushinnangud tulid mõneti üllatusena, näiteks nõuavad suuremaid karistusi vanemad inimesed, virumaalased ja põhjaeestlased.

“Elanikud suhtuvad kurjategijasse suurema emotsionaalsusega, samal ajal kui kohtunikud on konkreetsele isikule mõistetava karistuse määramisega rohkem kokku puutunud ja seetõttu teavad paremini, millist mõju konkreetne karistus isikule kaasa toob ning millise raskusega kuritegu on,” ütles Sööt. “Vanemad inimesed tunnevad end ilmselt vähem turvaliselt ning eelistavad seetõttu karmimaid karistusi.”

Professionaalidest on tema sõnul kõige karmima hoiakuga politseinikud, kes kurjategijatega vahetumalt kokku puutuvad. Vahepealsete hinnangutega on prokurörid, kes ka kriminaalmenetluses on politseinike ja kohtunike vahel.

Inimesed peavad karistusi kergeks

Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et Eesti elanike ning politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute suur lõhe näitab, et elanikud ei pea karistusi õiglaseks, vaid ootavad karmimaid otsuseid. “Kui ootusi ei täideta, kannatab usk õigussüsteemi. Usu kaotamine omakorda tingib aga selle, et seaduserikkumised on inimeste meelest õigustatumad,” lisas Anvelt.

Karistushinnangute järgi eelistatakse Eestis kõigist karistusliikidest sageli enim vanglakaristust.

“Kuigi Eestis on vangistuse asemel ohtralt teisi võimalusi, näiteks üldkasulik töö, elektrooniline valve või ravi, eelistatakse ikka enim just vangistust,” selgitas justiitsminister Andres Anvelt. “Ilmselt tuleneb see asjaolust, et vangistust teatakse kõige paremini ja seda tajutakse karistuse sünonüümina.”

Tema selgitusel kinnitavad nüüdisaegsed uuringud, et vanglakaristus ei ole kuritegevuse vähendamiseks sugugi parim lahendus.

“Vähe teatakse, et tingimisi vangistus ei pruugi olla inimesele sugugi leebe, vaid tähendab piiranguid ja kohustusi, näiteks osalemist programmides ning regulaarset kohtumist kriminaalhooldajaga,” märkis Anvelt.

Tähtis on tema sõnul ka see, et tingimisi vangistus võimaldab isikul säilitada töökoha ja perekondlikud sidemed. Need mõlemad on äärmiselt vajalikud korduvate kuritegude toimepaneku vähenemiseks.

“Kui elanikud mõistaksid karistusalternatiivi tegelikku olemust paremini, nõustuksid nad ilmselt otsustega rohkem, ning siin näeme olulist selgitamise rolli just kohtunikel ja õiguskaitsjatel,” märkis justiitsminister.

Lepitus võiks olla kohtumõistmise osa

Uuringust ilmneb, et inimestele jääb kohtumõistmise protsess kaugeks ning avalikkus ei mõista, kuidas kohtus otsuseid langetatakse. “Kohtunikel ja prokuröridel on siin suur roll, et avalikkus hakkaks paremini mõistma, miks ühel või teisel juhul karistus just selline on,” sõnas Mari-Liis Sööt.

Ta lisas, et Eestis pole siiani praktiseeritud ametkondade vahendatud lepitamist. “See ei ole mitte nii, et lepime ära ja läheme rahulikult laiali,” selgitas Sööt. Eesmärk on näidata kurjategijale, milliseid kannatusi tema tegu on põhjustanud, ning mõjutada teda oma tegu mitte kordama. Sellist lepitust kasutatakse Söödi sõnul Norras ning eesmärk on näidata ka ohvrile, et kurjategija püüab tehtud kahju heastada. “Seni mõeldakse meil eeskätt karistusele ja vähem sellele, mis olukorra põhjustas,” sõnas Sööt.

Lepitamist ja kahju heastamist toetasid uuringus kohtunikud ja prokurörid; politseinikud ja elanikud sellesse ei uskunud. “Küllap see viitab ka sellele, et oleme ühiskonnas liiga vähe selgitanud karistamise eesmärke,” sõnas professor Jaan Ginter.

Justiitsministeeriumi tellimusel Turu-Uuringute ASi tehtud karistushinnangute uuring oli esimene selline Eestis ning seega puudub võimalus võrrelda, kas hinnangud on ajas muutunud.

Rahva hääl

Rahvas pangeks kurjategijad vangi

– Nii Eesti tavakodanike kui ka õigusemõistjate eelistatuim karistus on üldjuhul vangla, mille populaarsust on võimalik selgitada vastajate arusaamaga, et karistuse eesmärk on valdavalt kurjategija teole reageerimine.

– Kõige leebemad ollakse karistushinnangutes perevägivallatseja suhtes ning kõige karmimad murdvarga suhtes.

– Karmimate karistushinnangutega on Põhja-Eesti inimesed, mitte-eestlased ja vanemad inimesed. Professionaalide puhul on mehed naistega võrreldes rangemad.

– Kõige karmimad on kurjategijate suhtes tavakodanikud, kõige leebemad aga kohtunikud. Elanike ja kohtunike pakutud karistuspikkused erinevad keskmiselt kaks korda, mis viitab erinevatele arusaamadele karistuste mõistmisel ning grupile elanike hulgast, kel on eriti äärmuslikud karistushinnangud.

– Inimesed, kes ei usalda poliitikuid, nõuavad karmimaid karistusi.

allikas: Maaleht

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA