Väljavõte Riigikogu infotunnist – riigi julgeolekust ja eelarvepoliitikast

Riigi julgeolekAseesimees Jüri Ratas
Läheme neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Andres Anvelt. Sellele vastab peaminister Andrus Ansip, teemaks on riigi julgeolek ja eelarvepoliitika. Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh, austatud eesistuja! Härra peaminister! 2011. aasta on alanud riigikaitse, sisejulgeolekupoliitika seisukohast muret tekitavalt, õigemini jätkuvad eelmise aasta arengud. Tules hukkus juba 2010. aastal 7% rohkem inimesi kui 2009. aastal, 2011. aasta esimene kvartal näitab aga järjekordset kasvu – seda isegi siis, kui poleks juhtunud Haapsalu õnnetust. Kasvanud on ka liiklussurmade arv. 2010. aasta uppumissurmadest ma ei räägigi. Politseist on sellel aastal lahkunud üle 40 spetsialisti, ülejäänuid ähvardavad taas sundpuhkusepäevad. Päästeamet on sunnitud tänavu sundpuhkusepäevade tõttu vähendama kuni 30 komandos ajutiselt koosseisusid, mistõttu väheneb nende võimekus tulekahjude korral elusid päästa. Ma ei räägigi professionaalsete kaitseväelaste massilisest lahkumisest. See kõik paneb kahtluse alla meie riigi sise- ja välisjulgeoleku tagamise rahalise võimekuse. Milline on valitsuse plaan nende negatiivsete protsesside peatamiseks ja mõni aasta tagasi alanud õnnetussurmade arvu kahanemise taastamiseks?

Peaminister Andrus Ansip
Need ei ole kindlasti olnud mingid ühekordsed ajutised meetmed, tänu millele liiklussurmade arv Eestis on oluliselt vähenenud. Selle taga on püsivad investeeringud, selle taga on järjekindel teavitustegevus ja seetõttu on Eestis nii liiklussurmade, uppumissurmade kui ka tuleõnnetussurmade arv järjekindlalt vähenenud. Maailmas ei ole ühtegi riiki, kus oleks näiteks liiklusõnnetustes hukkunute arv vähenenud pidevalt ja see trend oleks olnud vääramatu – ilma selliste aastateta, kus vahepeal on hukkunute arv jälle suurenenud.
Põhjusi, miks näiteks liiklusõnnetustes hukkunute arv suureneb, on mitu. Tavaliselt on see põhjamaistes oludes eelkõige seotud ilmastikuga. Need trendist hälbivad aastad ei tähenda sugugi seda, et trend oleks muutunud. Meil ei maksa praegu sugugi arvata, et teede seisukorra liiklusohutumaks muutmine oleks kuidagi pöördunud ja et kõik need investeeringud, mis ulatuvad miljarditesse, on järsku lakanud liiklusohutust teenimast. Me oleme püsivalt meetmeid rakendanud ja jätkame nende rakendamist. Olen kindel, et õnnetussurmade arv Eestis väheneb. Mis puutub kaitseväesse, siis selle puhul on ju teada, et Eesti kulutused riigikaitsele peavad moodustama järgmisel aastal 2% SKT-st.

Aseesimees Jüri Ratas
Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus, palun!

Andres Anvelt
Kui me arvudele näkku vaatame, siis Päästeametis isegi sel aastal personalikulud vähenevad. Me teadsime seda muret juba eelmisel aastal ja seda oleks võinud arvestada tänavuse Päästeameti eelarve koostamisel. Aga nüüd ei saa 30 komandot aastal 2011 elupäästevõimekuse nõudeid täita. Milline on valitsuse seisukoht, kas see nii jääbki? Põlenguohvrite arv on ju suurenenud, kui võrrelda näitajaid aastal 2009, 2010 ja 2011 esimeses kvartalis.

Peaminister Andrus Ansip
Majandus kasvab ja kasvavad ka riigi võimalused teha kulutusi päästeteenistusele. Minu jaoks on pisut kummaline, kuidas üks poliitik võib hukka mõista buumi ajal kiirelt kasvanud riigi kulutused ja samal ajal asuda kohe tänast päeva võrdlema buumiaja tipuga. Selles lähenemises on mingisugune vastuolu, millest ka küsimuse esitaja peaks suutma järeldused teha. Kui majanduse ülekuumenemine oli halb, siis ei saa pärast seda konstateeringut hakata kohe idealiseerima ja ütlema, et oli küll halb, aga tegelikult oleks võinud jääda nii, nagu oli.

Aseesimees Jüri Ratas
Teine täpsustav küsimus. Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh! Härra peaminister, ma ei usu, et majanduse ülekuumenemine viis majades puhkenud tulekahjudeni. Aga esitan nüüd konkreetse küsimuse: mis on valitsuse jaoks tähtsam, kas ülikokkuhoidlik eelarvepoliitika sisejulgeoleku valdkonnas või reaalsed inimelud, keda me iga aasta selle poliitika tõttu kaotame?

Peaminister Andrus Ansip
Me ei saa rääkida mitte mingisugusest ülikokkuhoidlikkusest eelarvepoliitikas tingimustes, kus me teame, et käesolev aasta ei lõpe tasakaalus eelarvega, vaid defitsiidis eelarvega. See, et möödunud aasta lõppes 0,1%-lise eelarve ülejäägiga, on tingitud eelkõige sellest, et meil õnnestus müüa ülemääraseid Kyoto saasteühikuid. Kui neid ühekordseid tulusid mitte arvestada, siis lõppes ka möödunud aasta defitsiidis. Seega mingisugusest ülikokkuhoidlikust eelarvepoliitikast kõnelda ei saa. Meie eesmärk on kulutada nii palju, kui me tulu teenime, ja küllap ka teie jagate arvamust, et vastutustundetu on tänaste kulutuste tarvis hakata raha laenama oma lastelt ja lastelastelt.

Riigikogu stenogramm

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA