Riigikogulaste eetikakoodeksi töögrupp oli esimest korda koos

Esimest korda kokku saanud riigikogulase eetikakoodeksi töörühm rääkis lahti saadikute töös ettetulevad suuremad dilemmad ja võimalikud sanktsioonid rikkumiste eest. Töögrupi eestvedaja Kaja Kallase sõnul on eetikakoodeksi mõte anda suuniseid, mitte karistada.

Töörühma kuuluvad viie fraktsiooni esindajad. Töörühma eestvedaja on reformierakondlane Kaja Kallas. Väikeses algatusrühmas on veel Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Kadri Simson Keskerakonnast ja Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust ning kevadel asutatud demokraatide rühmast Kalle Laanet, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kallase sõnul räägiti esimesel kohtumisel sellest, millised on suuremad eetilised dilemmad, mis riigikogu liikme töös ette tulevad, kus oleks vaja suuniseid ette näha ning kas ja milliseid sanktsioone see eetikakoodeks võiks rikkumiste eest ette näha. “Meie kõigi seisukoht oli eelkõige see, et seda on vaja just suuniste andmiseks mitte karistuslik eesmärk,” lisas ta.

Kallas märkis, et eetikakoodeks peaks tulevikus ära hoidma ka sellised juhtumid nagu hiljuti avalikuks tulnud riigikogulaste odavalt ostetud sõiduautod Volvo. Kingitused ja soodustused peaks lahti rääkima, et kuidas nendega tegelikult käituda. Lillekimp või šokolaad ei pruugigi Kallase sõnul rikkumist tähendada, aga huvide konflikt vajab lahtiseletamist.

“Huvide konflikt sellest mõttes, et me kõik tuleme mingist varasemast elust, kus meil on kokkupuuteid erinevate huvigruppidega. Meil ei pruugi olla majanduslikke huvisid nendega seoses, aga meil on siiski kokkupuude, et ei tekiks sellist muljet, et me ei seisa riigi huvide eest, vaid mingi kitsa huvigrupi huvide eest,” ütles Kallas.

Kallase sõnul võib koodeks aidata anda suuniseid ja hoida ära teadmatusest toimepandud rikkumisi.

“Tegelikult annaks see ka avalikkusele arusaama, mismoodi parlamendiliikme töö toimub ja mis on need probleemid, mis siin tekivad. Sellega peaks see protsess selgemaks minema ja väga oluline kogu selle demokraatia jaoks on ikkagi seadusandliku protsessi legitiimsus, mis tuleb usaldusest, mis omakorda tuleb arusaamisest. Kui inimesed saavad aru, kuidas asjad käivad, siis on neil kergem ka neid otsuseid mõista, mis me vastu võtame,” selgitas ta.

Suuremad arutelud riigikogus sel teemal alles tulevad. “Usun, et paljud on äraootaval seisukohal, et milline see dokument sisuliselt on, siis saab juba selgemalt rääkida,” sõnas Kallas.

Tartu ülikooli professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop on öelnud, et eetikakoodeksi olemasolu ei taga poliitikute eetilist käitumist, kuid aitab tõsta usaldust nende vastu. “See annab poliitikutele muuhulgas võimaluse selgeks mõelda, milline on poliitikule sobiv käitumine ja kuidas lahendada keerulisi dilemmasid.”

ERR

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA