SUUR INTERVJUU: Andres Anvelt tule all

Enam kui kümme aastat oli Andres Anvelt kriminaalpolitseinik. Siis sai temast romaanikirjanik, siis sots ja riigikogu liige, nüüd kandidaat Tallinna linnapea kohale.

Mitu narkomaani ta on riigikogus ära tundnud? Kuidas ülekuulatavat niimoodi lüüa, et jälgi ei jää? Mitu korda teda ennast on uuritud? Millal ta avaldab raamatu, mille tegevus toimub riigikogus? Ja mida teeksid sotsid ühistranspordis lärmavate eluheidikutega?

Kuigi kergelt palavikus, on Anvelt oma Toompea kabinetis kohal juba enne intervjuu algust. Särgikrae nööp on sotsiaaldemokraatlikult avatud ning käed žestikuleerivad pingviiniloibadena elavalt või pöörduvad keskendudes peopesadest avatuna lae poole. Mõtteid otsides sulgeb Anvelt sagelisilmad.

Ent jah, haigus; sügisel nii aktuaalne teema. Anvelt ravib oma külmetust kuumade jookide ja küüslaugutablettidega, mis andvat tavalise küüslauguga sama efekti, „kuid ei haise.“ Otsekohesus tundubki talle olevat omane.

Olete politseinikuna inimesi tulistanud?

Olen pidanud. Üks juhus oli täitsa miilitsa ajal.

Kuhu lasksite?

Kuhugi kõhu piirkonda. See oli 80ndate lõpus ja tegemist oli narkomaaniga, kes proovis mind noaga rünnata. Ta oli täielikult apaatne igasugustele jala- ja kehalöökidele, tegelikult ka püstolilasule.

Loe intervjuud siit

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA