Uuring näitab laste ohvrikslangemise sagenemist

Laste hälbiva käitumise uuringu kohaselt on võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga sagenenud laste hulk, kes on langenud kuriteoohvriks, samas on vähenenud 13-16-aastaste õigusrikkujate hulk.

Ohvrikslangemise osas selgub uuringu andmetest, et kõige levinum on varguste ohvriks langemine, seda on kogenud üle 30 protsendi õpilastest. Võrreldes poiste ja tüdrukute ohvriks langemist võib märgata, et kontaktkuritegude ehk röövimise ja kallaletungi ohvriks langevad sagedamini poisid, samuti vihakuritegude puhul. Samas langevad tüdrukud rohkem ohvriks küberkiusamise ja varguste puhul.

Kallaletungi ja vihakuriteo ohvriks langeti kõige enam koolis või kooliõuel ehk 48 protsenti vihakuriteo ohvritest ja 44 protsenti kallaletungi ohvritest märkisid seda. Ohvrid tunnistasid, et 29 protsenti röövijatest olid alkoholijoobes ja 11 protsenti narkootikumide mõju all. Kõige rohkem vihakuriteo ohvritest märkisid kiusamise põhjuseks „mõne muu isiksuse omaduse pärast“ (37%), st välimuse pärast, ülekaalulisuse pärast või muu iluvea pärast, sellele järgnes „sotsiaalse seisundi pärast“ (23%) ja keele pärast (22%).

„Laste õigusrikkumiste arvu mõjutavad enim suhted koolis ja kodus. Murettekitav on see, et 22 protsenti küsitletud lastest on langenud koolikiusamise ohvriks. Kui vaadata kuriteoohvriks langemist laiemalt, siis ligi 44 protsenti küsitletud lastest märkisid, et neile tungiti kallale koolis või kooliõuel,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. Anvelti sõnul tõestas uuring, et peresuhted ja hooliv järelevalve on olulisimad kaitsefaktorid ning perevägivald ehk nii selle ohvrikslangemine, kui ka pealtnägemine on oluliseks riskifaktoriks.

“Seetõttu on karistusõiguse revisjonis raskendava asjaoluna sisse toodud kuriteo toimepanemine just lapse juuresolekul ning see on ka oluline Istanbuli konventsiooni allkirjastamiseks, mis on praegu justiitsministeeriumis ettevalmistamisel,“ ütles Anvelt. Uuring tõi välja, et vanemate välismaal töötamisel on seos laste õigusrikkumiste ja ohvrikslangemisega. “Kuna vanemlik järelevalve on õiguserikkumiste riski puhul väga oluline, siis mõjutab vanemate välismaale tööleminek laste hälbivat käitumist just seetõttu, et iga neljas eesti noor jääb üksi koju, tema tegevuste üle puudub täiskasvanu silm ja koolid ei ole sellest alati teadlikud,“ märkis Anvelt.

Uuringust selgus, et 17 protsenti vastanutest töötas üks või mõlemad vanemad välismaal.

Uuringu läbi viinud Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tõi välja, et kõige levinumaks laste õiguserikkumiseks on vägivallateod, enamalt kambakakluses osalemine või peksmine.

Sagedasim riskikäitumine on alkohoolsete jookide tarvitamine. Võrreldes 2006. aasta uuringuga on alkoholi tarvitamine siiski noorte seas mõnevõrra vähenenud – kui 2006. aastal tunnistas ligi 86 protsenti lastest, et on elu jooksul alkoholi tarbinud, siis 2014. aastal oli sama näitaja ligi 68 protsenti.

Langenud on ka poest asju varastanud noorte osakaal. Kui eelmises uuringus oli elu jooksul poest ja ostukeskusest varastanud üle 11 protsenti vastanutest, siis nüüd langes varastamise osakaal kaheksa protsendini.

Ainuke õiguserikkumise liik, mille sagedus tõusis (3%), on narkootikumide vahendamine ja müük.

Rahvuste lõikes Eesti noorte õigusrikkumiste levikut uurides selgus sarnaselt 2006. aasta uuringule, et vene õppekeelega koolis vastanute hulgas oli rohkem õiguserikkumisi toime pannud noori kui eesti õppekeelega kooli noorte seas.

Erinevused kahe grupi vahel on statistiliselt olulised peaaegu iga õiguserikkumise liigi puhul. Kehavigastuste tekitamine, mis kaheksa aastat tagasi oli pigem omane eesti noortele, on seekord rohkem levinud vene noorte seas.

Markina tõi välja, et nii laste õiguserikkumiste, kui ka ohvrikslangemise kaitsefaktoriks on head suhted vanematega ja see, kui vanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. Nendel lastel, kellel on vanematega head suhted, esineb õiguserikkumisi kaks korda vähem. Riskifaktoriks on aga vägivald peres ja vägivalla kasutamine lapse suhtes, samuti vanemate alkoholi- ja narkoprobleemid.

Laste hälbiva käitumise uuringu eesmärk oli kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas.

Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega. Uuring viidi läbi detsembrist 2013 veebruarini 2014, kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest.

ISRD on rahvusvaheline uuring, milles osaleb üle 30 riigi maailmas. Kuna uuring veel kestab, on erinevate riikide tulemusi võimalik kõrvutada 2015. aasta alguses.

Uudised.err.ee

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA