Valmis ainuvõimu kukutamiseks

Tallinna linnapeaks püüdlevad Mart Helme, Eerik-Niiles Kross ja Andres Anvelt visandavad plaani Savisaare-vabast pealinnast.

Poolteist kuud enne valimispäeva Postimehe kokkukutsutud Tallinna linnapea kandidaatide vestlusringi saabub esimesena Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme, seejärel sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Andres Anvelt ja konkurentide oletuse «luuraja tuleb kindlasti salakambrist» saatel jõuab mõneminutilise hilinemisega kohale IRLi lootus Eerik-Niiles Kross.

«Teiega pole mõtet vaielda, vastasseis on ainult Keskerakonnaga ja kui Edgar Savisaar vestluses ei osale, siis ei tule mina ka,» ütles Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Valdo Randpere, jäädes viimasel hetkel sellest vestlusringist kõrvale. Kas te olete omavahel kokkuleppele jõudnud? (Postimees palus Edgar Savisaare kui praeguse linnapea käest eraldi intervjuud, milleks ta loodetavasti annab nõusoleku. – TK)

Mart Helme (MH): Saan sellest aru nii, et on sõlmitud telgitagune kokkulepe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Nii nagu see on juhtunud ka riigi tasandil.

Andres Anvelt (AA): See on juhtunud ka linna tasandil. Kahju, et Reformierakonna esindaja, riigi võimuerakonna esindaja ei tulnud, sest ühe partei ainuvõimu jätkamise vastu Tallinnas oleme ilmselt me kõik ja linna rahalised asjad sõltuvad ka riigist.

MH: On ju selge, et Tallinna seisak on kinni keskvalitsuse ja Tallinna vastandlikes seisukohtades. Ja kui mu kolleegid siin laua taga on rääkinud Tallinna vabastamisest, siis see fakt, et 33 protsenti riigi elanikest on riigi elust justkui välja lülitatud, on ebanormaalne. Loodan, et need valimised toovad läbimurde.

AA: Muudatust ei saa tuua keegi eraldi – ei saa erakond, ei saa poliitik. Tallinna saab muuta, kui valimiskasti juurde tuleb seni kadunud 40 protsendist häältest vähemalt 20 protsenti, sest praegu juhib Savisaar ju Tallinna heal juhul ainult 30 protsendi linlaste ulatuses. Mitte poliitikud pole opositsioonis, vaid linlased!

Eerik, teie olete kõige enam rääkinud Tallinna vabastamisest.

Eerik-Niiles Kross (EK): Ma olen rääkinud sellest, et Tallinn tuleb tagasi võtta, kuigi laias laastus on see muidugi sama. Olen vägagi nõus sellega, et vastuolu ja pidev vaenamine linna ja riigi vahel on mõlemale poolele kahjulik. Selles on erakondlikku ärapanemist, kiusamist, aga häda on selles, et Tallinn kui ühest küljest pool Eesti majandust ajab täiesti teistsugust poliitikat kui riik. See tuleb lõpetada. Tallinn ja riik on kasvõi laenamise poolest täiesti erinevast maailmast. See vastuolu on riigi arengu probleem, mitte ainult linna probleem.

Valdo Randpere nimetas meie vestluslauda ka päkapikudiskoks, võttes ainest ajast, kui linna juhtis väga mitu poliitilist jõudu. Kas mitme erakonna koalitsioon on tõesti nii hirmutav?

MH: Miks ei peaks päkapikkude koalitsioon omavahel kokkuleppele saama?! Selge, et meil on palju erimeelsusi sotside ja vähem Eeriku esindatud maailmavaatega, aga valitsetakse koalitsioonilepingu alusel. Kui see ellu jõuab, on see igal juhul progressiivsem, kui et üks ainuvõimutsev erakond teeb ainult seda, mis talle meeldib.

AA: Nõus. Demokraatlikus riigis ongi palju maailmavaateid, luuakse valitsusi, kokkuleppeid, kontrollitakse üksteist iga päev. Ainuvõimu puhul sotsiaalset konkurentsi ega kontrolli pole.

EK: Ühisliit on alati parem. Tallinna puhul väärastab olukorda see, et erakonnapoliitika on olematu, kuna tegelikult pole opositsioonil võimalustki mõjutada linnaelu. Erakonna poliitika, kui üldse, peaks toimima volikogus, aga praegu on meil olukord, kus linnavalitsuses on ühtlasi ka Keskerakonna peakontor. Ja see on kahjulik kõigile.

AA: Just, endise volikogu liikmena saan öelda, et otsused sünnivad linnavalitsuses Vabaduse väljakul, mitte volikogus.

MH: Aga tundub, et selles oleme siin laua taga kõik üht meelt, et selline võimu elluviimise stiil vajab muutmist.

AA: Jah. Ja kokkuvõttes on see kõige kahjulikum Keskerakonnale endale, sest võimukontsentratsioon viib ühel hetkel selleni …

MH: … jah, vaadates käivituva valimiskampaania pealt, millise raskekahurväe on Keskerakond välja lükanud, on neil paaniline hirm ainuvõimu kaotada.

Mis see kaotus maksaks?

MH: See maksaks tõenäoliselt Savisaarele erakonna esimehe koha. Noored murraks esiplaanile, erakond muutuks põhjalikult, tõenäoliselt omandaks Keskerakond poliitilisel maastikul täiesti uue koha. Aga suurel osal sellest erakonnast on praegu tõsine hirm naha vahel.

AA: Jah, muutused kindlasti tuleksid. Olen seda nimetanud Savisaare võitluseks Moskva all – kas võetakse ära või mitte.

Volikogust on kujunenud lihtne kaasanoogutaja linnavõimule. Kuidas lõhkuda seda joont, et kui ametniku kabinetti astud, küsib ta hakatuseks: «Mis su tere ka maksab?», ja avab oma lauasahtli? Kuidas läbimõeldud linnaplaneerimisega rikkust juurde tuua?

EK: Keskerakond on arendanud hea sümbioosi enesele sõbralike äriringkondade ja arusaadavate ärihuvidega majandusringkondade vahel. See toimib varjatud ja üsna ebameeldiva süsteemina. Eesti kui e-riik, see pole tegelikult üldse jõudnud Tallinna linna: toimikuid tassitakse ühest kohast teise. See peab olema läbipaistvam, koordineeritum. Normaalseks arenguks on tarvis läbipaistvust ja kiirust. Kuigi kiirus peab olema …

AA: … jah, kiirus peab olema ettearvatav. Üks avaliku võimu põhilisi ülesandeid on see, et sa pead teadma, millal ja kellelt sa saad vastuse oma küsimusele. Võtame kaheksa linnaosa halduskogud. Milleks me neid praegu valime? Neil pole mingit rolli! Nad võivad anda linnavolikogule oma arvamuse, aga seda isegi mitte ei loeta. Minu kolm erakonnakaaslast on halduskogu esimehed ja nende kogemus ütleb, et tegelikult on nad inimestele väga lähedal.

Anname siis neile otsustusõiguse eelarve, planeeringute ja linnaosa vanema üle! Tallinnas on praegu 11 aktiivset asumiseltsi, mis koondavad 3000–4000 inimest. Nendega tuleb jõuda konsensusele ja selleks kohaks ongi halduskogu, võimalikult linlasele lähedal. Absurdne näide: üks asumiselts soovis püsti panna teadetetahvlit ja neil läks selleks aasta aega, sest nad pidid kinnitama oma soovi 13 linnaametis.

MH: Mind häirib see, et me pole näinud Tallinna üldplaani. Tallinn ei ole lihtsalt asumite kogum, vaid suurlinn. Me ei saa arendada ainult Piritat või Lasnamäed, vaid peame nägema tervikpilti. Mis torkab eriti teravalt silma tervikpildi mittenägemise puhul, on see, kuidas on korraldatud Tallinna liiklus.

EK: Tallinn on kaotanud linnana võimekuse oma arengut planeerida. Detailplaneeringud, maja maja kaupa on antud lihtsalt arendajate kätte. Tegelikult peaks planeeringud olema üksikisiku ja üldise huvi kompromiss, mis toetab üldist linna arengu kontseptsiooni. Viimane aga puudub, kõike vaadatakse üksikult ja tagajärjeks on kole arhitektuuriline sigrimigri. Ühistranspordi loogika on pärit Stalini ajast! Sellest ajast, kui inimesed sõitsid tehastesse tööle. See on pärit ajast, kui tallinlase identiteet oligi trollipeatuse identiteet!

MH: Aga miks detailplaneerimine on üksiktasandil? Lihtne: nii saab mõjuvõimuga kõige mugavamalt kaubelda, sest sa müüd korruptiivset otsust ühe objekti kaupa.

EK: See on ühest küljest korruptsioon, teisest aga lihtsalt ebakompetentsus. Need kaks takistavad peamiselt linna arengut ja majanduskasvu.

Keegi teist ilmselt ei vaidle vastu, et olgu selle tasuta ühistranspordiga kuidas on, kuid probleem on selles, mida on öelnud ka eurovolinik Siim Kallas, et transport peab olema mugav, atraktiivne, uus, buss-iga-viie-minuti-tagant.

AA: Tasuta ühistranspordi tekkimisega suurenes kasutajate hulk 1,2 protsenti. 1,2 ainult! Ja miks see ei suurene? Seetõttu, et pool Tallinna sõidab Harjumaale tööle ja pool Harjumaalt Tallinna ja tekivad ummikud. Autosid kasutatakse seepärast, et pole ühtset ühistranspordi süsteemi ja tekitatakse klassiviha bussiga sõitjate ja autoomanike vahel.

EK: See näitabki, et kakleme kõigiga: kakleme naabervaldadega, kakleme autoomanikega. Vastandamise küsimus. Linn peaks tegema tulevikku vaatava liikluskorraldusega. Bussiradade joonistamisega püütakse korrastada tervet süsteemi ja see ei saagi kunagi toimima hakata! Linn peab hoolitsema selle eest, et ühistransport oleks mugav ja teed korras, mitte nagu 1944. aasta pommitamise järel.

MH: Asi on takerdunud inimesi kiusava ideoloogia taha, mis seisneb selles, et eelistame linnas ainult ühistransporti – et joonistame maha järjest rohkem bussiradu, aga samal ajal ei tee tunneleid, viadukte, läbimurdeid. See on puhtalt kiuslik ideoloogia: autol pole linnas kohta. Tegelikult on. Sa ei tassi kolme last eri linnaosadesse kooli, lasteaeda, trenni ühistranspordiga. Ikka autoga, millega sõitmine on tehtud raevu tekitavaks piinaks. Seda ideoloogiat tuleb täielikult muuta!

Ka parkimist tuleb muuta, isegi ehk täiesti tasuvabaks (v.a vanalinn), sest praegused korruptiivsed porised platsid, kus midagi ei tehta ja mis on antud rendile ei tea kellele, ei anna linnale märkimisväärset tulu.

(EK: Parkimist tuleb muuta, aga mitte tasuvabaks.) Haiglate juures parkimine peab ilmtingimata tasuta olema, sest teiste hädade pealt teenimine on ebaeetiline.

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA