Viis versiooni, kuidas Andrus Ansip ametist tagasi astub

Andres Anvelt, SDE: “Ansipi lahkumine saab toimuda n-ö pehme maandumisena ja seda vastavalt riiklikule ja erakondlikule “vajadusele”. Pigem jääb pakutud variantidest pinnale n-ö edutamine kuhugi rahvusvahelisele tasemele ja miks mitte Euroopasse. Ka koalitsioonisiseses poliitvõitluses soovib Reformierakond kindlasti jääda võimule just juhtiva erakonnana.

Selleks peab erakond vähemalt näiliselt pehmendama oma poliitikat ning otsima inimkesksema poliitika suundi. Seda on Ansipiga väga raske teha. Ansipiga võib kindel olla ainult ühe teatud osa valijate ustavusele, kuid kogu Eestimaa armastust ta ei too. Jumal on muutunud liiga krutsifiksiks, mistõttu vajab erakond selleks, et laiem usk temasse kestaks, juba ka ise tuntavat reformi.

Väljapoole peab “reformi” reform paistma uuendusena, mitte võitlusena. Seetõttu toimuvad muudatused juba enne valimisi ja rahulikult, näides möödapääsmatuna üha kiiremini muutuvas maailmas.

Taoline stsenaarium võib aga pöörduda pea peale juhul, kui ei suudeta kokku leppida uues juhis, kes ühtaegu paistaks tugevana ja lisaks annaks valitsemisele ka inimlikuma näo. Uus liider peab tekitama lootust ka neis inimestes, kes on siiani harjunud Reformierakonda valima, kuid on sisemuses asunud otsima uut väljundit.

Seetõttu ei peagi ta olema professionaalne „tõekuulutaja,“ vaid lihtsalt uus ja usaldusväärne, kuid kindlasti pehmema kuvandiga poliitik, kes tooks tagasi usu, et Reformierakond on võimeline Eestit edasi viima. Kes ta on, seda näeme siis, kui Reformierakonna avaldusi hakatakse värske näo abil personaliseerima. Ikka selleks, et Reformierakonna valijad mõtleksid valimistel: me nagu tunneksime seda inimest juba 1500 aastat.”

Loe kogu artiklit siit: Delfi

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA