Vits juhatab lapsed kuritegelikule teele

Füüsiliselt karistada saanud lapsed panevad võrreldes oma eakaaslastega tunduvalt suurema tõenäosusega toime kuritegusid, tarbivad rohkem alkoholi ja satuvad koolikiusamise ohvriks, selgub Tartu Ülikooli värskest uuringust. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul näitab uuring selgelt, et perevägivald jõuab kodudest välja ning probleemiga tuleb tegeleda jõuliselt.

Uuring näitas, et füüsiliselt karistatud alaealised panid õigusrikkumisi toime kaks korda sagedamini kui teised lapsed. Vanematelt peksa saanud lastel esineb ka alkoholiga liialdamist kaks korda sagedamini. Samuti langevad füüsiliselt karistatud lapsed kaks korda sagedamini koolikiusamise ohvriks võrreldes lastega, kelle suhtes vanemad füüsilist jõudu ei pruugi.

Uuringu andmetel on 15 protsenti koolilastest saanud vanematelt füüsiliselt karistada, sealjuures vene noortest 21 ja eesti noortest 14 protsenti.

Anvelti sõnul paneb uuring tõsiselt mõtlema. «Perevägivald on üks Eesti tänapäeva ühiskonna suurematest väljakutsetest ja riik saab siin palju ära teha. Esiteks on vaja, et perevägivald oleks õigusruumis selgelt sätestatud. Praegu on käimas karistusseadustiku revisjon ja ma loodan väga, et riigikogu võtab jaanipäevaks vastu uuendatud karistusseadustiku. Seal on kuriteoliigina selgelt sisse toodud perevägivald. Seni on seaduses lihtsalt väärkohtlemine – ei ole vahet, kas inimest pekstakse kõrtsis või kodus. Nüüd on seadusesse sisse toodud perevägivald. Vägivallatsejale saab kohtus olema tunduvalt raskendav asjaolu, kui laps nägi seda pealt,» lausus Anvelt.

Justiitsministri sõnul ei ole ohver ainult see laps, kes saab füüsiliselt karistada, vaid ka vägivalda pealt näinud last tuleb käsitleda ohvrina. «Me oleme võtnud plaaniks ühineda aasta lõpuks Istanbuli perevägivallavastase konventsiooniga. Eesti on üks viimaseid riike, kes sellega ühinenud ei ole. Riik võtab endale sellega kohustusi tõhustada sotsiaal- ja õigusabi just kannatanutele,» ütles ta.

Anvelt tõdes, et perevägivallavastane tegevus nõuab ka palju veenmist ja hoiakute muutmist ühiskonnas. «Eesti ühiskond on suhteliselt konservatiivne ja inimesed ei taha toppida nina naabri asjadesse, kuigi kõrvalkorterist kostab sageli kisa ja naaber käib ringi sinise silmaga. Nüüd on aina rohkem hakatud seda tegema. Tartu Ülikooli värske uuring näitab, et vägivald tuleb kodust välja tänavale ja kooli, seega ei ole naabri juures toimuv vägivallatsemine vaid naabri asi,» rääkis ta.

Justiitsministri sõnul rõõmustab teda, et ametlik statistika näitab viimastel aastatel vägivallajuhtumite peadpööritavat kasvu. «Nii kummaline kui see ka ei tundu, näitab see minu jaoks positiivset märki. See näitab, et kasvanud on nende inimeste arv, kes on pöördunud abi saamiseks politsei poole. See ei tähenda vägivallajuhtumite kasvu, vaid hoopis seda, et koduvägivalla ohvriks langenud inimesed on hakanud julgema rohkem politseisse pöörduda,» ütles Anvelt.

Ta lisas, et röövimiste ja muude seesuguste vägivallakuritegude arv on viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, aga just perevägivalla juhtumitest teatamine on iga aastaga oluliselt suurenenud.

«Perevägivalla puhul on eelkõige tarvis inimeste hoiakuid muuta, ja ka meedial on siin suur roll. Perevägivald on vähkkasvaja ühiskonnas, mida ei saa lokaalse kiiritusraviga ravida,» rõhutas Anvelt.

Postimees

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA