Võimuerakonnad ja keskerakond tahavad piirata õiguskaitse tegevust võitluses korruptsiooniga. Meie hääletasime selle vastu. Miks?

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahaks kõigepealt öelda, et selles seaduseelnõus, selle mõttes on väga palju positiivset. Ta kannab endas pigem probleeme, mida me kriminaalmenetluses päevast päeva võib-olla näeme. Näiteks, seesama legaliteediküsimus, mis paneb politseile, prokuratuurile võib-olla liigse koormuse, just tulenevalt bürokraatiast. Kindlasti on väärt teema, millest on ka õiguskomisjonis mitmeid kordi räägitud, see, mis puudutab vahistamise tähtaegu, üldse eeluurimistähtaegu, läbiotsimisega seotud küsimused. Tõesti, näiteks seesama asi, miks ikkagi on tänases menetluses ta niimoodi küll prokuratuuri ja kohtu vahel võib-olla täitsa õigustamatult ära jaotatud. Läbiotsimine kui ikkagi üks põhiõiguse riivamine peaks olema ikka puhtalt kohtu pärusmaa.

See kõik on tore, kui ei oleks teatud agasid. Siin on head kolleegid rääkinud väga palju proportsionaalsusest. Kuid ma arvan, et me poliitikutena peaksime proportsionaalsuse puhul arvestama ka natuke laiemat vaatevinklit kui puhtalt juristid. Proportsionaalsus ka selles, kuidas me ise ühiskonnas poliitikutena käitume ja milline on ühiskonna õiglustunne.

Nüüd ma jõuangi selle teise poole juurde, mispärast ma siia pulti tulin. Andku mulle meie hea opositsioonipartner andeks, aga peale mitmeid koosolekuid ja arutelusid oma erakonna fraktsioonis ja ka natuke laiemalt jõudsime arusaamisele, et meie seda eelnõu ei saa toetada. Ja miks? Väga lihtsal põhjusel. Kõik need probleemid, millest pikalt rääkis eelnõu ettekandja, on olemas. Kuid me tuleme selle seaduseelnõuga välja ajal, kui tegelikult Eesti poliitikas on kriis. Eesti poliitikas on kriis, mis puudutab väga paljusid erakondi ja mis puudutab kahjuks välja ka meie õiguskaitseorganeid. Me ei saa sellest üle ega ümber. Näiteks, võtame sellessamas eelnõus väljatoodud apellatsioonipiirangu prokuratuurile. Me teame, meil on olnud menetluses ja siiamaani on kohtumenetluses üks väga suur kriminaalasi, mis puudutab maadevahetuse protsessi. Sellise punkti sissetoomine tänasel hetkel võib väga selgelt näida ka väljapoole – ma rõhutan veel kord, et poliitika peab olema ka näiliselt väga selge ja läbipaistev –, on see, et kuidagi mõjutada otsust sellesama keerulise protsessi raames. Ma arvan, et nii mina kui ka paljud teist tahavad selgust, kuid tahavad, et selgus selles asjas saabuks meie kolmeastmelises kohtuvaidluses. Me tahame, et süütud saaksid süüst vabaks ausalt, ilma seadusmuudatuseta ja süüdlased kannaksid karistuse ja ei pääseks tänu seadusmuudatustele.
Võtame näiteks sätted, mis räägivad jälitustoimingute piiramisest vaid esimese astme kuritegude puhul. Tule taevas appi, nagu ütleb meie peaminister. Kuidas hakkavad uurijad avastama kuritegusid, mis moodustavad meie elanikkonnas suurima probleemse osa. Enamus varavastaseid kuritegusid, kelmused, kuriteod arvutikeskkonnas, osad narkokuriteod, rääkimata korruptsioonikuritegudest, enamus korruptsioonikuritegusid on teise astme kuriteod ja sarnaselt narkokuritegevusega on nad varjatud kuriteod, kus pistiseandja või pistisevõtja ei jaluta sisse politseijaoskonda, et ma tegin selle teo. Politsei jõuabki neile jälile ainult läbi jälitustegevuse.

Või tõendite küsimus, kui me räägime tõendite nn ristkasutusest. Tuletame meelde, et seesama probleem on tõusnud just viimasel ajal mõnes kriminaalasjas, mis on olnud seotud poliitikutega, nii nagu ka eelmine korruptsioonikuritegude piiramine, kus on jällegi poliitikud.

Nii et ma arvan, et me liigume natuke mööda valet teed. Meie kriminaalmenetlus vajab kindlasti pidevat parandamist. Me peame rääkima proportsionaalsusest nii süüdistatava kui ka kodanike õiguste vahel, nende õiguste kaitse vahel, kuid me peame ka arvestama, et meil lasub natukene teistsugune vastutus kui poliitikutel. On väga ebameeldiv teema, aga me otsime võimalusi, et mitte parandada oma käitumist, vaid hoopis teistpidi teha seadused mugavaks võimalikult löögi alla sattuvatele poliitikutele. Selline käitumine on meie fraktsiooni liikmetele vastuvõetamatu. Ehk kui natukene näitlikustada: kui autojuht on pidevalt purjus, ei ole mõtet otsida võimalusi alkomeetri või lausa politseiniku väljavahetamiseks või mingisuguseks reformiks, vaid tuleb tegeleda ikka autojuhi alkoholisõltuvuse probleemidega. Aitäh teile! Annan üle ka meie ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh!

Väljavõte Riigikogu stenogrammist 12.03.2013

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA