Võlad laste ees ootavad tasumist

Külmad arvud ütlevad, et Eestis on üle 8000 mehe ja ka naise, kes ei maksa oma lastele elatisraha. Vanemakohustuse hüljanute koguvõlg laste ees ulatub 14,5 miljoni euroni.

Nende arvude taga on lihast ja luust inimesed ning konkreetsed lood. On väike poiss, kelle tagasihoidlikumaidki unistusi ja soove ei suuda ema rahanappuse tõttu täita. On oma vanemate lahkuminekust niigi traumeeritud teismeline tüdruk, kes pidi ära tulema klaveritundidest. On tööst kurnatud üksik­ema, kelle enda elu koosneb peaasjalikult loobumistest.

Vaesuses või vaesusriskis elavate laste suur arv on pikalt olnud meie ühiskonna üks valukohti. Kurvastava panuse sellesse on andnud need tuhanded lapsevanemad, kes on oma lastele võlgu suuri summasid. Tõsi, viimastel aastatel jõudsalt kerkinud lastetoetused on üksikvanemate perede olukorda leevendanud. Ainult riigi toest aga ei piisa. Oma laste eest hoolitsemine on ennekõike vanemate kohus ja ka otseselt seadusest tulenev kohustus.

Viimasel kümnendil on elatisraha kättesaamise parandamiseks astutud hulk samme, võlgnike arv ja võlasummad aga on hoopis kasvanud ning üha leidlikumaks on muutunud vastutustundetud võlgnikud.

Olukorras, kus kaalul on laste huvid, pole riigil õigust jääda kõrvaltvaatajaks. Seetõttu võtsin selle põletava teema oma südameasjaks ajal, mil olin justiitsminister. Töötasime koos kolleegidega välja täitemenetluse seadustiku muudatused, mille riigikogu kinnitas 2015. aasta talvel. Selle seaduse kõige põhjapanevamad sätted jõustusid tänavu 1. märtsil.

Ehkki karmimatest reeglitest on juba üksjagu juttu olnud, ei ole põhjalikumad selgitused kindlasti ülearused.

Nüüdsest lubab seadus kohtul võtta oma lapsele elatisraha võlgu jäänud inimeselt ära juhiloa või peatada tema jahitunnistuse, relvaloa või kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab keelata ka vastavate õiguste andmise. Neid sätteid saab rakendada võlgnike puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta jätnud oma lapsele elatise maksmata. Samuti peab lapse hooldaja olema andnud selleks oma nõusoleku. Ühtlasi ei jõustu juhiloa või mõne muu õiguse peatamise otsus kohe: kui võlgnik tasub esimese makse 30 päeva jooksul või lepib kokku maksegraafikus, jäävad load talle kätte.

Siinkohal väärib rõhutamist, et sõiduki juhtimise õigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt lapsele elatist maksta. Igal juhul on kohtul üsna lai kaalutlusõigus.

Avalik saladus on, et suur osa elatisraha maksmisest kõrvalehiilijaid saab teadlikult ümbrikupalka ja kasutab sugulaste või tuttavate pangakontosid. Seetõttu suurenesid märkimisväärselt ka kohtutäiturite õigused ja kohustused. Nad said õiguse arestida makseid, mida elatisvõlgniku eest teevad kolmandad isikud. Seda tingimusel, et laenu või autoliisingu rahaline makse ületab võlgnikule ühes kuu ette nähtud mittearestitava summa. Lisaks tuleb kohtutäituritel võlgnikega suhelda vähemalt kahe kuu tagant ja uurida nende sissetulekute seisu. Kui muu ei aita, tuleb täituril võlgniku eluruumid ja kinnisvara läbi otsida, et leida vara, mida arestida ja maha müüa. Oma lapse ülalpidamiskohustust mittetäitval inimesel pole enam ka põhjust eeldada, et riik maksab talle kas erametsaomaniku või siis ettevõtluse alustamise toetust.

Varasemast tõhusam võlgade sissenõudmise kord ei ole mõeldud kellegi vaenamiseks ja kiusamiseks, vaid selleks, et parandada tuhandete laste heaolu. Ma loodan väga, et neil uutel hoobadel on selge ennetav mõju ja elatisvõlgnike read hakkavad nüüd kahanema. Loodan ka, et muutus toimub ühiskondlikes hoiakutes ja inimeste meelsuses. Praegu vaadatakse pahatihti läbi sõrmede, kui mõni tuttav või sõber hoidub elatise maksmisest kõrvale.

Seadusemuudatuste algatajad polnud pimedusega löödud. Meile oli hästi teada, et krooniliste elatisvõlgnike seas on ka arvestav hulk neid, kel sissetulekuid pole ja kes on langenud alkoholismi küüsi. Ehk rahatuid ja varatuid, kelle puhul riigi survemeetodid tulemust ei anna. Aga kahetsusväärselt palju elab meie kõrval igati maksevõimelisi tegelasi, kes on teinud kõik selleks, et mitte oma lapsi toetada ja sel moel näiteks oma endisele abikaasale kätte maksta. Skeemitamise asemel soovitan neil vabatahtlikult oma laste eest hoolt kandma hakata. Ilma rahata lapsi ei kasvata!

Hea uudis on see, et 2017. aasta algul rakendub Eestis elatisabifond, mis pakub lisatuge üksikvanemate peres sirguvatele lastele. Abi vajaval üksikemal või -isal on võimalik saada fondist oma lapse kasuks raha, kui teine vanem kohustusi ei täida. Praeguste plaanide kohaselt 100 eurot kuus. Riik omakorda nõuab selle raha võlglaselt tagasi, koos sissenõudmise lisakuludega.

Arvamusartikkel ilmus ajalehes Sakala 8. märtsil 2016.

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA