XII Riigikogu stenogramm II istungjärk

Päästevaldkonna reformimisest

Aseesimees Jüri Ratas
Liigume edasi 4. küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Andres Anvelt, vastab Vabariigi Valitsuse liige Ken-Marti Vaher ja teema on päästevaldkonna reformimine. Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh, istungi juhataja! Tervist, härra minister! Olen viimaste nädalate jooksul külastanud tervet rida päästekomandosid Lõuna- ja Kagu-Eestis. Seejuures ka neid, keda n-ö ähvardab sulgemine juba arvatavasti järgmise aasta märtsis. Igal pool jäi kõlama päästjate ja ka nende kohalike juhtide teadmatus sellest, mis siis hakkab uuest aastast toimuma, kuidas hakkab toimuma, kes kellega kokku pannakse, kes koondatakse. Üldiselt valitseb veel täna täielik peataolek. Siit ka minu küsimus sulle, hea minister: kas ministeeriumis või selle valitsemisalas ehk Päästeametis on olemas mingisugune plaan üldse täna, kava, skeem, mis hakkab päästekomandodega uuest aastast toimuma, kui palju pannakse neist kinni, kui palju pannakse kokku? Küsisin sama küsimuse sult ka kevadel, siis sai räägitud, et sellise asjaga tegeldakse, nüüd on aga juba jõulud ukse taga. Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Jah, päästekomandode võrgustiku analüüs on täna Päästeametis käimas. Selle eesmärk on ühemõtteliselt tugevdada elupäästevõimekust üle Eesti. Meil on täna Eestis olemas 81 päästekomandot, mis on elukutselised, ja 84 vabatahtlikku päästekomandot. Need 81 elukutselist päästekomandot on välja kujunenud nn ajalooliselt, mis tähendab, et mõne juured ulatuvad päris mitmekümne aasta tagusesse aega. Selle vahepealse aja jooksul kuni tänaseni on muutunud demograafiline olukord, majandus-geograafiline olukord Eestis, inimesed on asunud ühest kohast teise elama. Üldiselt need õnnetused, kus on elukutselist päästmist vaja, kus on vaja elupäästevõimekust, juhtuvad väga paljuski nendes kohtades, kus inimesi on rohkem elamas. Sellest tulenevalt seda analüüsi põhjalikult ka läbi viiakse selleks, et korrastada kogu päästekomandode võrgustikku ja pakkuda lahendust, millega võrreldes tänasega, kui on umbes 70%-liselt üle Eesti tagatud elupäästevõimekus, viia see protsent üle 90, kasutades selleks olemasolevaid ressursse. Ma eeldan, et lähima kuu jooksul viib Päästeamet oma analüüsi ka lõpule ja siis me saame rääkida konkreetsetest otsustest. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kuid enne veel, Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus palun!

Andres Anvelt
Aitäh! Ma saan aru, et tänasel päeval seda plaani ei ole. Aga samas ma tahan küsida, kas sa pead normaalseks situatsiooni, kus me ei tea küll päästekomandode tulevikku, võimalikku sulgemisaega, millega tegeldakse, aga samas me teame juba, et Päästeamet valmistab ette õigusakte, millega viiakse sisse uus peadirektori asetäitja koht. See minule tundub küll ülima sellise bürokraatliku võiduna valdkonna arengu üle! Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Ei, siin ei ole bürokraatlikest võitudest küll mõtet rääkida! Sa tõenäoliselt viitad Riigikogu menetluses olevale eelnõule, millega päästekeskused liidetakse Päästeametiga ja prefektuurid Politsei- ja Piirivalveametiga. Need on analoogiad. Prefektuuride osas on see otsus ära tehtud 2009. aastal Riigikogu poolt suurte häälteenamusega, liita prefektuurid Politsei- ja Piirivalveametiga, et tekiks ühtne politsei- ja piirivalveasutus samamoodi nagu ka Päästeamet ühtse asutusena, millele loomulikult jäävad alles regionaalsed keskused kõikide oma allstruktuuridega. See tähendab teenuse paremaks muutumist, kulude optimaalsemat kasutamist jne.
Päästekomandode teema on Päästeametil täna käimas. Sellega jõutakse kõige lähemal ajal ühele poole. Siis me saame rääkida ka sellest, millised päästekomandod võidakse liita selleks, et päästevõimekust Eestis suurendada. See põhiline siht ei tohi kunagi silme eest ära kaduda, elupääste võimekuse tugevdamine ja päästeteenuse parem kättesaadavus inimestele üle Eesti. Ma eeldaksin, et see liitmine ja ümberkorraldamine puudutab absoluutset vähemust tänastest päästekomandodest, sest järgmise aasta eelarves on ette nähtud ka 2,1 miljoni eurone täiendav lisaraha selleks, et elupääste võimekust täna olemas olevates tugevates päästekomandodes suurendada ja loomulikult liita ka mõned täna nõrgemad päästekomandod, nagu näiteks liidetu 1. septembrist Avinurme ja Iisaku üheks päästekomandoks Iisakul. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Teine täpsustav küsimus, Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt
Aitäh! Ma lähen edasi sellesama teemaga, mida sa ka vastuses puuduses ehk, mis tähendab priitahtlikku tegutsemist. Kas ei peaks enne priitahtlikke süsteemi normaalselt üles ehitama ja seda ka rahastama, sest ma saan aru, et ka järgmise aasta eelarve eelnõus ei ole neid summasid, et, nagu öeldakse, ärgitada priitahtlikkust tekkima. Enne loome alternatiivi ja siis alles hakkame sulgema kutselisi komandosid, kas ei ole see järjekord praegu paigast ära? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan väga! Need protsessid käivad paralleelselt, mis puudutab elukutseliste päästekomandode tugevdamist, elupäästevõimekuse tagamist läbi professionaalsuse, ja teiselt poolt vabatahtlike kaasamist ehk priitahtlike päästjate kaasamist üle Eesti päästeolukordade lahendamisse. Minu väga selge väide on, et täna on Eestis vabatahtlikkus selgelt vähe arenenud. Vabatahtlikke nii abipolitseinikuna kui priitahtlike päästjatena on Eestis kordades vähem kaasatud kui arenenud Euroopa riikides. Meil on võimalik siin ära teha väga palju ja need selged sihid 2012. aastaks ka eelarves, kus on ettenähtud täiendavad vahendid nii Priitahtlike Päästeliidule kui vabatahtlikele komandodele (siis juba Päästeameti eelarves), see kõik on suunatud sellele, et tugevdada tervikuna päästeteenust Eestis. Need on paralleelsed protsessid. Loomulikult, vabatahtlik ei asenda elukutselist, vaid ta täiendab seda. Oleme seda ka kevadel siin arutanud infotunnis, kordame selle veel ja veel üle. Vabatahtlikkus tuleb Eestis viia minu hinnangul sellisele tasemele, et me tõesti saame rääkida kodanike laialdasest kaasamisest. Seal tegelikult, lihtsalt öeldes, vedeleb maas märkimisväärne ressurss inimeste näol, nende töötundide näol, mida me saame kõik kasutada selleks, et meie külasid, valdasid, linnasid teha turvalisemaks, päästeolukordi lahendada. Järgmiste aastate jooksul ma loodan siin nagu tugevat sammu edasi. Tänan!

Allikas.

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA