XII RIIGIKOGU STENOGRAMM III ISTUNGJÄRK 19. 01 2012

Päästeteenistuse seaduse muutmise seadus (107 SE I)

Aseesimees Laine Randjärv
Järgmiseks asume Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 107 SE esimese lugemise juurde. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Andres Anvelti!

Andres Anvelt
Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Teie ees laual on meie fraktsiooni poolt algatatud seaduseelnõu 107 SE nimetusega päästeteenistuse seaduse muutmise seadus. Kõigepealt paari sõnaga sissejuhatuseks taustast.

Juba aastaid on tegelikult kogu sisejulgeoleku ja võib-olla ka riigikaitsesüsteemis laiemalt olnud lahendada, õigemini ei ole suudetud lahendada sarnaste tegevusvaldkondade väärika vananemise ehk pensionierisuste probleemi. Senised algatused on läinud kõik vett vedama, kuna omal ajal, kui kehtestati eripensionide süsteem, siis iga ametkond alustas oma stardipakult. Päästjatel olukord on siiani olnud vägagi erinev, juba tulenevalt sellest, et päästjatel ei ole eripensioni, mis on tegelikult vaadates meie rahvastiku vananemise ja sisejulgeoleku tuleviku, ütleme niimoodi, pikemalt ettenähtud samm ja täitsa õige samm. Küll on riigil kohustus tagada nendele ametitele, kes töötavad kõrgendatud tervise- ja eluriskiga süsteemides, teatud sotsiaalsed tagatised, mis võimaldaksid neil ka elu teises pooles väärikalt vananeda ja tegeleda ka võib-olla tekkinud terviseprobleemidega. Paljud ametkonnad ise kaitsevad väga tublilt, ka tänased ministrid on siinsamas Riigikogu saalis kaitsnud oma valdkonna inimeste pensionierisusi, näiteks alles nädalapäevad tagasi kaitseminister Mart Laar, vastates siin samas küsimustele, mis puudutasid kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi ja pensione, ütles väga kategooriliselt, et tema seisab kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste eest seinana ja kogu see pensioniküsimus tuleb lahendada n-ö avaliku teenistuse seaduse paketi raames.
Nagu näeme, avaliku teenistuse pakett, avaliku teenistuse seaduse eelnõu erinevad variandid on tiirelnud siin eri koosseisudes. Edasi pole jõutud tihtipeale ka selle pärast, et avalik teenistus on väga suur osa Eesti valijatest ja kui sinna hulka lugeda nende pereliikmeid, siis poliitilise kompromissi leidmine on päris keeruline. Samasugune süsteem või põhjus on kindlasti ka pensionitel. Need, mis on, neid on raske ära võtta, ja teha midagi solidaarsemaks on veel raskem.

Siit tulebki see päästjate erisus. Kui me näiteks võtame politseinikud ja ja kaitseväelased, siis tegelikult nendel on tänasel päeval võimalik minna eripensionile 55-aastaselt. Päästjatel on asi natuke teistmoodi. Päästjatel on võimalik minna peale teatud aastate staaži kogumist, milleks miinimum on 10-15 aastat. 10 aastat tähendab, et on võimalik minna kõrgendatud vanaduspensionile ja kui ta on töötanud vähemalt 15 aastat, siis on tal võimalik minna pensioniootele ehk sisuliselt asuda pensionile kolm aastat varem ehk tänase pensionikindlustuse seaduse järgi siis 60-aastaselt. Sellest tuleneski vajadus muuta päästjate pensionile mineku võimalus solidaarsemaks teiste sisejulgeoleku aladega.

Oleme arutanud seda seaduse muudatust ka päästjate endiga, ka Päästeameti juhtkonnaga ja ühine arusaam sellest on olnud väga selge: teatud valdkonnas, päästevaldkonnas ei ole otstarbekas inimest hoida mingil kindlal tööl 60. eluaastani. Võtame otseselt päästetöödega tegelevad inimesed – need on suitsusukeldujad, need on keemiatõrjega tegelevad inimesed ehk meie nimetame neid siin seaduseelnõus ka keemiasukeldujateks ja kindlasti ka demineerijad. Nendel inimestel peaks teatud pensionitingimuste saabumisel olema võimalus varem, ma rõhutan, olema võimalus varem minna ka pensioniootele.

Kui nüüd natuke veel selgitada meie poolt välja pakutud süsteemi, tähendab see seda, et päästja, kellel on staaži vähemalt 15 aastat ja nendest 10 aastat on ta töötanud kõrgendatud terviseriskiga valdkonnas, nagu ma ütlesin, siis suitsu-, keemiasukeldumine, demineerimistööd, siis on tal võimalus minna vanaduspensioni ootele 10 aastat varem. See ei ole kindlasti kohustus ja ka tänane statistika näitab, et isegi 60. aastase vanuse juures ei ole kõik päästeametnikud valinud selle võimaluse ja jätkavad kuni üldise vanaduspensioniea saabumiseni.

Siin on ka teine pool. Kindlasti küsite minult, miks me teeme niigi vananeva ühiskonna puhul sellise sammu, et vähendame pensioniiga? Ma selgitan teile kohe väga lihtsalt ka matemaatiliselt. Kujutage ette neid üle tuhande inimese, kes töötavad päästevaldkonnas ja selleks, et nad saaksid minna nendele ettenähtud ja väljateenitud kõrgendatud vanuse pensionile, peavad nad olema sel hetkel seaduse järgi ka päästeteenistujad. Nüüd on variant, et see sama päästetöödel töötav inimene, kes on tegelikult 55 aastane, tal on kaks võimalust, kui ta ei läbi tervisekontrolli (mis, ma selgitan veel, on siseministri poolt kehtestatud protsess, kus päästetöödel ehk siis suitsusukeldumistel, keemiasukeldumistel ja demineerimistöödel saavad inimesed töötada ainult siis, kui nad iga aasta tervisekontrolli läbides saavad 1. ja 2. kategooria ja võivad sinna tööle jääda), kas töötada edasi Päästeametis näiteks kontoritöötajana ja oodata pensionile minekut. Sellega hoitakse kinni ka koosseisulisi numbreid, kui palju on Päästeametis ette nähtud inimesi töötama. Noortel ei ole võimalust peale tulla. Ta saab Päästeameti keskmist palka, mis on 730 eurot, mis on tunduvalt suurem, peaaegu kaks korda suurem kui keskmine päästeametniku pensioni ootele jäämise hüvitis, milleks on keskmiselt 400 eurot. Kui tal võimaldatakse minna 55-aastaselt pensioniootele, see on täisjõus mees, teda ei pea hoidma lihtsalt Päästeameti kontoris tööl, sest me ei taha seda, et kontor oleks sama suur, kui on tegelikult põllul töötavate inimeste arv. Tal on võimalus minna rahvamajandusse ja oma sama maksutuluga teenida kas või kaudselt sellesama päästevaldkonna ülalhoidmiseks raha.

Veel juurde, kui nüüd kirjeldada seda olukorda, kui suur on päästeametnike puhul see terviserisk, siis näiteks viimase viie aasta jooksul (lihtsalt teile teadmiseks) on Päästeametist pidanud lahkuma tervisest tulenevate probleemide tõttu 73 inimest. See on tegelikult väga suur arv, mis näitab seda, et need inimesed on reaalselt iga päev kõrgendatud terviseriskiga tegevusel. Ma julgen isegi endise politseinikuna öelda, et see terviserisk on tunduvalt suurem, kui on politseil ja ja isegi kaitseväelastel, kellel on jälle elu kaotamise risk palju suurem.

Meie seaduseelnõu teine punkt, muudatuspunkt puudutab neid päästeametnikke, kes on teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel jäänud püsivalt töövõimetuks tunnistatud ja et ka nendel inimestel oleks võimalus jääda vanaduspensioni ootele samade tingimustega. Tänasel päeval, kui inimene lahkub päästeteenistusest töö käigus saadud kehva tervise tõttu, siis ta saab küll teatud hüvitist, kui ta on välja töötanud tegelikult päästeteenistujana need samad 15 aastat, siis meie arvame, et teatud vanuse saabumisel on tal täiesti sama õigus minna pensioniootele nagu ka nendel inimestel, kes selle pensionioote võimaluse ea saabumisel on päästeteenistuses, sest see inimene ei ole endast sõltuvatel põhjustel pidanud lahkuma päästeteenistusest.
Ja kolmas seaduseelnõu punkt kehtestaks või muudaks kehtetuks tänase päästeteenistuse seaduse § 33, mis räägib sellest, et ka tänane pensioniootele mineku võimalus seaduses kehtib ka peale 2023. aastat. Esiteks, ei saa ma aru, mispärast üldse on pandud selline ajaline piir, ja teiseks, ma arvan, et aastaks 2023 on nii avaliku teenistuse seadus kui ka sellega seotud erinevate pensionite seadused vastu võetud.

Seaduse mõjude hindamisel vaatasime ka kulude prognoosi. 2012. aastal, kui see seadus näiteks hakkaks kehtima sellest aastast, oleks see kulu aastas 115 200 eurot, mis on muideks enam-vähem. Kolmandik sellest rahast, muideks, on 1. jaanuarist loodud kolmanda päästeameti peadirektori asetäitja ametikoha palga suurus. Viie aasta jooksul tekiks teoreetiline võimalus jääda sellisele pensionile 143-l inimesel päästevaldkonnast. Kuid ma rõhutan veel kord, et ka tänane praktika näitab, et need inimesed, kes näevad, et nad tahavad arendada päästevaldkondi ka näiteks kontoritöötajana, jätkavad kindlasti seda tööd ka Päästeametis edasi. Kuid ma rõhutan: kõik inimesed ei ole selleks loodud ja ei tahagi seda. Nii et see oleks lühidalt kõik ja ootan teie küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Teile on laekunud rida küsimusi. Tarmo Leinatamm, palun, teie küsimus!

Tarmo Leinatamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Need summad ei ole tõesti küll suured, nagu sa ütlesid, ja ma lugesin ka siit eelnõust – 115 jne, 1000 eurot. Aga tore oleks ka, kui sa ütleksid näiteks 100% katteallika. Sa mainisid, et ühe asetäitja võiks ära saata. Kas see tähendab seda, et katteallikad tuleks ikka leida valdkonna seest, mitte väljastpoolt, et vaadata päästeteenistuse ülemist otsa, leida sealt reservi ja anda raha nendele inimestele, kes seda tõesti vajavad? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh! Seda küsimust ma ootasin. Kõige lihtsam oleks vastata, et see raha tuleb leida riigieelarvest. Aga kui nüüd minna sisu poole, siis tegelikult ju siinsamas saalis oleme erinevatest lähtepunktidest tulenevalt rõhutanud, et päästevaldkond, tema jätkusuutlikkus vajab lisainvesteeringuid. Kui me võtame tänase numbri riigieelarvest, siis me oleme peaaegu kõik siin saalis nõus, et see ei loo päästevaldkonnale jätkusuutlikkust. Kusjuures ma võib-olla luban endale ka endise täitevametnikuna arvamuse selle kohta, et lisaks sellele, et raha tuleks kindlasti riigieelarvest päästevaldkonnale juurde anda, on üks lahendamata probleem viimase 10, 15, isegi 20 aasta jooksul olnud paljudes meie ministeeriumides, eriti ministeeriumides, mis puudutavad siseturvalisust, ka riigikaitset, olnud see, et dubleerimist ministeeriumi ja ametite vahel on niivõrd palju, mis tekitab bürokraatiat ja bürokraatia tekitab lisakulusid eelarves. Minu arvamus on, et enne kui me paneme näiteks kinni neidsamu päästekomandosid, tuleks väga tõsiselt vaadata, millised ministeeriumi ja ameti vahelised funktsioonid võiks kokku panna, ja siis minna päästekomandode kallale, päästjate kallale. Aga jah, vastuseks, Tarmo, su küsimusele ma arvan, et kogu päästevaldkond vajab lisainvesteeringuid riigieelarvest lähimate aastate jooksul, ja kindlasti ka Siseministeeriumi ressursside arvel, mis ei ole muide üldse väikesed summad. Needsamad inimesed, kellel me võimaldaksime sellesama seaduse raames jääda vanaduspensioni ootele, oleks kindlasti see inimressurss, kes suudaks kohtadel ka praegu nii üles haibitud vabatahtlikku päästet organiseerida, olles näiteks kas või kohaliku omavalitsuse palgal.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Raivo Järvi
Suur tänu! Esimese küsimuse küsis maestro Leinatamm ja nii tema kui ka mina teame väga hästi, et ka kultuurivaldkonnas on palju sääraseid ametid, kas või näiteks balletitantsijad, kelle sarnane minulgi kodus on, ja kes kõiki jalgadel seisvaid töid enam naljalt ei tee. Aga samas liberaalse maailmavaate esindajana adun ma, et säärase pensioni säärase toetuse maksab ju keegi kinni inimesele, kes on sisuliselt täies elujõus. Aga küsin nüüd: sinu seadusalgatusest lähtudes, kuivõrd üldises Euroopa mainstream’is on see, kuivõrd üksi me praegu oleme võrreldes muu Euroopaga? Millised on sellised üldised tendentsid, kui sul säärane info on olemas? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh, hea Raivo! Kõigepealt hakkame lõpust pihta. Siiani, kui me räägime sisejulgeoleku valdkonnast, siis enamuses Euroopa riikides on kindel arusaam sellest, et need inimesed, kes on riigi huvides, just riigi, avaliku võimu huvides, erasektori turvalisuse huvides olnud pidevalt elu ja tervise riskifaktoris, neil võimaldatakse varem pensionile minna, mis ei tähenda seda, et need inimesed kaoksid ära tööturult. Need on inimesed on enamuses harilikult head spetsialistid sama valdkonna erasektoris. Riigil on nende ees kohustus hüvitada just nende tööst tulenevad kõrgemad riskitegurid nende füüsilisele ja psühhilisele tervisele.

Kui nüüd natuke laiemalt vaadata, sa rääkisid liberaalsest maailmavaatest, siis ega ka tänane koalitsioon ei eita seda, et selline seadusemuudatus on vajalik. Kui vaadata Siseministeeriumi, õigemini valitsuse arvamust antud seaduseelnõu kohta, siis Siseministeerium tervitab selle küsimuse lahendamist, aga lükkab selle edasi kuhugi kaugesse tulevikku. Ehk Siseministeeriumi vastuskirjas käib jutt sellest, et päästjate pensioni küsimus, võrreldes politseinike ja kaitseväelaste eripensionitega, ma rõhutan, päästjatel pole eripensionit, vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele ootavad nad oma vanaduspensioni, lihtsalt võimalus minna varem vanaduspensionile tulenevalt nende igapäevasest tööst – nad ei ole suutelised tegema seda 63. või 65. eluaastani. Siseministeerium näeb ka vajadust selle küsimuse lahendamiseks, aga ma ütlesin, lükkab selle kuhugi kaugesse tulevikku edasi.

Ma rõhutan veel, mis ma ütlesin oma sõnavõtus: tänasel päeval otsistakse nendele inimestele tihtipeale võimalust, et nad saaksid minna sellele kõrgendatud pensionile. Nad saavad minna sellele kõrgendatud pensionile ainult siis, kui nad saavutavad selle sama ea ehk tänasel päeval kolm aastat vanaduspensionieast ehk kui ta on 63, siis 60-aastaselt. See tähendab seda, et inimene, kes on töötanud näiteks otseselt päästetöödel või demineerijana, ma arvan, et kõik ei ole võimelised 60-aastaselt seda tööd tegema. See tähendab seda, et nad peavad leidma endale rakendust Päästeametis laiemalt, see tähendab seda, et me hoiame kinni sedasama koosseisu numbrit, me ei lase noortel peale tulla ja kokkuvõttes me maksame tegelikult neile palju suuremat keskmist palka, kui on see hüvitis, kus nad võiksid saada hüvitist ja erasektoris teenida maksumaksjatena riigikassasse ja sisejulgeolekule raha. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Järgmine küsija on Mati Raidma. Palun!

Mati Raidma
Suur tänu! Austatud ettekandja! Tänan sisuka ettekande eest ja päästeprobleemide tundmaõppimise eest. Olen vahepeal ka politsei probleeme tundma õppinud ehk siis minu küsimus: tõepoolest probleem on olemas, aga eesmärk on olnud, vähemalt minul, ühtlustada pääste ja politsei sotsiaalset garantiid. Selle eelnõuga sa eemaldud sellest. Minu küsimus on see, kas see eelnõu tähendab seda, et te tahate päästjaid eemal hoida diskussioonist, et päästjatel ja politseil oleks samad sotsiaalsed garantiid ja kas sa siiani näed, et politseil on tõesti mingi erisus ja õigus eripensionile ja päästjatel mitte, sest see eelnõu täpselt seda ju tähendab? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh! Ei, ma ei ole, Mati, sinu küsimuse püstitusega on täiesti nõus, aga eks ma peangi vaidlema siit puldist. Küsimus on teine. Politsei eripension, nii nagu ka kaitseväelaste eripension näiteks, on igaüks loodud eri hetkel, ütleme niimoodi, eri situatsioonis küll sellepärast, et hoida kinni näiteks politseinikku, et ta süsteemist ära ei läheks 1990. aastatel, kui oli see kaadri voolavus päris suur. Päästjatel on seevastu juba üle viie aasta olukord, kus nad on, vastupidi, eemaldatud politsei ja kaitseväelastega sarnasest situatsioonist. Ma olen nõus, et tegelikult kõik need valdkonnad, kes teenivad riiki, riigi julgeolekut ja riigikaitset ja riigi turvalisust, peaksid olema sarnaselt reguleeritud. Aga me ei näe – me oleme seda arutanud nii oma fraktsioonis kui ka päästjatega – millal saabub, nagu öeldakse, see õnnis hetk, kui otsustatakse, kui otsustatakse avaliku teenistusega seoses ka nende valdkondade pensioniküsimus. Seda lükatakse kogu aeg edasi. Vastupidi, me loome selle sama seadusega sarnased võimaluses päästeametnikele nii, nagu on politseinikel ja kaitseväelastel. Tegelikult oluline ei ole isegi niivõrd selle pensioni suurus, kuivõrd see, et inimestel teatud vanuses ei ole võimalik täita teatud funktsioone. Vastupidi, kui me näiteks võtame ka selle sama politsei eripensioni seaduse, kus tänasel hetkel on pensionile mineku eaks 55, siis see ongi mõeldud nendele inimestele, kes näiteks, võtame väga lihtsalt elust näite, ta on elukutseline patrullpolitseinik, 55 aastaselt ta ei ole enam efektiivne tänaval. Ta ei näe enda karjäärivõimalust, temas ei ole näiteks juhti. Miks me peaksime siis seda inimest sunnviisiliselt süsteemis kinni hoidma? Kui ta tahab süsteemis edasi töötada, siis ta ka töötab. Kui ta seda ei taha, siis vägisi teda kinni ei ole vaja hoida, et oodata, kuni ta saab näiteks 63-aastaseks. Need inimesed, kes näevad endal ka oma kogemuste edasiandmise vajadust, kes näevad endas ka juhtimisvõimekust, kes näevad endas ka vajadust seda sama süsteemi edasi arendada – Jumala eest! See on ainult Päästeameti huvides, kuid kui me kirjutame seadusse sisse selle, et ta saabki minna pensionile 60-aastaselt päästeteenistujana, see tähendab seda, et me 5-6 võibolla 10 aastat loome olukorra, kus me inimesele otsime tegelikult tihtipeale töökohta.

Mati, ma selles mõttes vaidlen vastu, et me toome päästjad vastupidi selle seadusemuudatusega selle perioodini vähemalt, kui lõpuks riik lahendab ära nn eriteenistuse pensioniküsimuse, toome nad võimalikult politseinikele, miks ka mitte kaitseväelastele just lähemale. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Ülo Tulik
Aitäh! Ka minu küsimus puudutab selle seadusemuudatuse reaalselt rakendust. Mõte seadusemuudatuses, peab tunnistama, on hea, aga päästeteenistus on oma eesmärgiks seadnud käesoleval aastal elupäästevõimekusega komandode arvu suurendamise selle aasta lõpuks 59-ni ( kui ma ei eksi, siis neid oli hetkel alla 40). Reaalses olukorras, kui me kiidame selle seadusemuudatuse heaks, siis tegelikult, ütleme, et kui ettekandja ise oleks päästeteenistuse juht, mida te teeksite, kas teie suurendaksite elupäästevõimekuse komandode arvu või viiksite ellu selle seadusemuudatuse ja leiaksite vahendid selle käesoleva seadusemuudatuse elluviimiseks? Aitäh!

Andres Anvelt
Hea küsimus! Ma arvan, et kui mina oleksin see ametiisik, kes peaks tegema sellise otsuse, siis ma ei läheks enne rahandusministri vaibalt ära, kui need mõlemad küsimused oleks lahendatud. Ja kindlasti mida ma ei teeks, noh selliseid näilisi tegevusi, et tõhustaks päästeameti juhtimist läbi kolmanda päästeameti peadirektori asetäitja koha loomise, mis juba üksi, ma veel kord rõhutan, röövib järgmine aasta selle sama seaduseelnõu puhul näiteks ligi kolmandiku sellest rahast, mis vaja on. Tegelikult need mõlemad asjad on vajalikud. Kuid ma rõhutan selle tänase päästeteenistuse seaduse eelnõu juures seda, et 400 eurot hüvitist teatud vanuses päästeametnikule on tunduvalt väiksem riigi väljaminek kui 730 eurot palka. Kusjuures see inimene ei saa enam töötada suitsusukeldujana ehk viia ellu seda sama elupäästevõimekust. Selle pärast, et noori, kes suudavad seda, ei saa peale lasta, sellepärast et koosseisu tabelid on täis. Isikkoosseis Päästeametis on ka teatud number ametikohti ja kui me hoiame selle numbri kunstlikult kinni, ei lase altpoolt noortematel tahtjatel peale tulla, siis on selge, et sellega me ei lahenda ka elupäästevõimekust. Tegelikult tuleb seda asja vaadata, jah, ma olen nõus, Ülo, ka ka laiemalt, et kas see sama elupäästevõimekuse suurendamine ei peaks toimuma näiteks nende sisemiste ressursside arvel, mis on nii päästeametis kui ka Siseministeeriumis kindlasti olemas. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun Peeter Laurson!

Peeter Laurson
Aitäh! Hea ettekandja! Oma seletuskirjas olete toonud ära, et päästetöötajatel on nagu mingi erisus – emotsionaalse pinge tingimustes töötamine, keemiliste kustutusvahenditega kokkupuude. Samas on elualasid, kus on täpselt samade tingimustega kokkupuuted, nagu keemiatööstuse seadmete operaatorid, laboritöötajad, meditsiiniasutuste personal – arstid, õed. Ja ka õpetajad on suhteliselt pingelistes tingimustes töötavad isikud. Sundasendis aga töötavad ka kaubanduskeskuste kassapidajad. Mis on teil neile öelda? Kas neile peaks ka eripensioni andma ja lubama nad varem pensionile, kuna nad ei saa tõepoolest oma elu lõpuni täpselt samadel töökohtadel töötada?

Andres Anvelt
Aitäh, härra Laurson, see on lausa geniaalne küsimus! Mul on teile ettepanek, et järgmine kord, kui juhtub selline õnnetus, et teil või naabril maja põleb, helistage lähima maksimarketi kassapidajatele, kutsuge nad kustutama! Aga kui nüüd nalja juurest tagasi tulla tõsisema vastuse juurde, siis ongi vahe selles, et kui inimene töötab keemiatööstuses või mingil muul erialal, kus ta teab seda oma igapäevast rutiini, kuidas ta puutub kokku ohtlike ainetega, kuidas ta puutub kokku terviseriskidega, siis päästja ei tea ühegi väljasõidu puhul, milliste riskidega ta hakkab kokku puutuma kolme, viie, seitsme või kümne minuti pärast. Siin on see väga suur erinevus ja sealt tulebki emotsionaalne pinge. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: kas te eelnõu algatajana ei mõelnud selle peale, et näiteks ka Rahandusministeeriumi valitsemisalas Maksu- ja Tolliameti koosseisus töötavad tolliametnikud võiksid väärida samasugust kohtlemist ja soodustusi, nagu teie pakute päästetöötajatele? Tollitöötajad peavad välitingimustes kontrollima veokeid ning kui nad lähevad kontrollile, ei tea nad iialgi, kellega nad kokku satuvad. Nad peavad tõrjuma salakaupa, avastama narkootikume ehk tegema tööd, millel on mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele. Meil õnneks maksuametnikud ei streigi nagu Kreekas, nad on rahulikud. Aga kas te ei arva, et ka nemad vääriksid samasugust kohtlemist, nagu te pakute päästjatele?

Andres Anvelt
Hea küsija, väga õige küsimus. Ja minu vastus on jah, nad ka kindlasti väärivad samasugust kohtlemist. Kusjuures tegelikult ma võin siin tuua personaalselt palju-palju näiteid tublidest maksu- ja tolliametnikest, kes peale seda, kui nad on töötanud Maksu- ja Tolliametis, on lahkunud taas politseisse, ja just sellel põhjusel, et saada politsei eripensioni. Ma ütlen, neid on kümnetes, neid on kümnetes, kes on töötanud Maksu- ja Tolliametis, andnud sinna mingi parima aja ja lahkunud siis politseisse. Ma arvan, et see ei ole päris õige ja sellepärast riigil ongi vaja ära lahendada seesama avaliku teenistuse küsimus, eriti selle teatud valdkondades.

Ma ütlen, kabinetiametnikel on teine asi. Seesama seaduseelnõu – ma ei mäleta, kas ma ütlesin seda oma eessõnas, vist ütlesin – kindlasti puudutab ainult neid inimesi, kes töötavad nn põllul. See ei puuduta mingil määral kabinetiametnikke. Tegelikult peaks riik selle küsimuse ära lahendama kõigi jaoks, nende jaoks ühesuguselt. Aga kuna seda ei ole tehtud juba kümmekond aastat ja päästjad on praegu sellises olukorras – täpselt samuti nagu ka maksu- ja tolliametnikud, olen täitsa nõus, aga antud juhul me räägime päästjatest –, kus nad on lausa, nagu öeldakse, riigi lahendamata küsimuste pantvangid. Tänane seaduseelnõu on päästeametnike huvides, kuid kindlasti peaks sama küsimus olema lahendatud ka maksu- ja tolliametnike huvides. Ei peaks otsima keerdkäike niimoodi, et põgenema politseisse mingisuguses eas, sellest kaotab kogu riigi süsteem. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor
Hea kolleeg! See pensioniootel olek sai loodud paar aastat tagasi seetõttu, et Reformierakond ja IRL on põhimõtteliselt vastu uute eripensionide loomisele ja on keeldunud seda tegemast. Seda üllatavam on, et sa saad täna Reformierakonna poolt nuhelda, et miks te loote pensioniootamise laiendamise, mitte eripensionid, ja nüüd veel tagatipuks maksu- ja tolliametnikele nõutakse ka seda õigust. Minul ei ole midagi selle vastu, et see eelnõu kujuneks pensioniõiguse laiendamiseks. Ega sul ometi midagi selle vastu ei ole?

Andres Anvelt
Aitäh, Eiki! Kindlasti ei ole midagi selle vastu. Ma tahan öelda veel kord, et ma toetan sedasama põhimõtet. Nimetus “eripension” võib-olla ei olegi õige, tegelikult ongi meil olemas vanaduspension, aga teatud valdkonnas riik investeerib sinna rohkem ja võimaldab teatud vanuses inimestel minna rahvamajandusse, nagu öeldi vanasti. Mitte ei hoita teda vägisi, et nüüd sa pead ootama 60. eluaastani, kui sa saad minna pensionile. Teate, kui palju on politseisüsteemis neid, kes venitavad välja lihtsalt selleks, et mingis eas minna pensionile! See on mõttetu! Riik kulutab tegelikult kokkuvõttes nende peale rohkem, makstes neile täispalka, kui kulutaks makstes seda vanaduspensioni ootele jäämise hüvitist. Ma ei usu, et ükski 55-aastane normaalne mees, isegi kui ta läheb vanaduspensioni ootele, jääbki ootama 400 euro peale, millal ta siis jääb paberite järgi 65-aastaselt näiteks vanaduspensionile. Mitte mingil juhul! Ma arvan, et nii päästjatel kui politseinikel, nii kui maksu- ja tolliametnikel kui ka kaitseväelastel on siin riigis väga palju rakendust tulenevalt nende haruldasest kogemusest nendes struktuurides. Ükskõik, päästeametnik kuskil kas või Tamrexis aitamas inimestel tuleohutusprobleemidega tegeleda või kohaliku omavalitsuse juures, arendades kohaliku omavalitsuse juures kinnipandud riiklikku päästekomandot, mis on muutunud vabatahtlikuks. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mati Raidma, teine küsimus!

Mati Raidma
Suur tänu! Ma jään ikkagi enda juurde ja jään võitlema selle eest, et politsei ja päästetöötajate sotsiaalsed garantiid oleksid samasugused, mitte erisugused. Erinevaid skeeme kahjuks ei tahaks toetada. Stenogrammi huvides ma tahaks üle küsida ikkagi sellise küsimuse: ühtlustamiseks oled sa nõus, et eripension politseil muutuks samasuguseks nagu praegu pakutav päästjate sotsiaalne garantii? Ehk siis tekiks eelpension ja teatud vanuses hakkavad ka politseinikud saama tavapensioni, nii nagu te pakute päästjatele, ja siis oleks see ühesugune. Kas te olete sellega nõus või te vaidlete sellele vastu ja ütlete, et politsei on erinev. Muide, tööl hukkumise statistika on suhteliselt sarnane neil kahel teenistusel. Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh sulle, Mati! Ma ütlen ka stenogrammi huvides ära, et ma ei arva, et nendel kahel peaksid olema erisused. Sõna “eripension” ei ole, ma arvan, väga õige. Vanaduspensioni ootele jäämise vanused peaksid olema sarnased, kusjuures peaks olema ka sarnane liigendus ka näiteks nendes diferentseeringutes, mis puudutavad vanaduspensioni suurendamist. Näiteks päästeametniku puhul võib tegelikult tänase seaduse järgi hea staaži puhul – kui ma ei eksi, 25 aastat – olla see pensionilisa 50%. See ei ole üldse paha. Kusjuures ma võin öelda seda, et kuna näiteks politseis just on mulle politseiametnikud kurtnud, et mõned politseiametnikud on asunud lausa oma vanaduspensioni vormistama, sest on tekkinud olukord – ma ei räägi peadirektoritest ega ülemkomissaridest ja komissaridest, ma räägin reatöötajatest –, kus vanaduspension on isegi vaata et soodsam. Sellepärast, kui nüüd on hakatud vähendama ametnike palkasid – see 8% näiteks, mis masu ajal läks –, siis vähenes ka nende pension. Sisuliselt on olukord juba selline, et eripension on kasulik võib-olla nendel inimestel, kes töötavad juhtivatel ametikohtadel.
Nii et ma arvan, et kogu see süsteem peaks olema väga sarnaselt mõõdetud, siis oleks, ma arvan seesama, mida Aivar Sõerd küsis, et miks Maksu- ja Tolliametil üldse ei ole, et riik peaks selle ära lahendama. Aga ma ei näe lahendust. Me räägime sellest juba kümme aastat minu meelest, et peaks olema ühesugune. Ja sama Siseministeeriumi vastus, mis on mul siin praegu ees, räägib ka sellest, et tore, teeme ära. 2012. aastal on siin pandud ette, et leitakse lahendus. Siinsamas kaitseminister Mart Laar ütles, et tema ei astu tagasi kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste põhimõtte, ütleme niimoodi, leevendamisest. Tähtis on see, et leitav lahendus ei lahjendaks nende inimeste olukorda, kes selles süsteemis on tulnud tööle teatud lootustega. See on väga oluline – õiguslik ootus, et tema sotsiaalne olukord ei muutu. Selline on minu vastus sinu küsimusele.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Andres, sa oled rõhutanud, mis on, ma arvan, väga õige, et sukeldujad, on need siis suitsu- või keemiasukeldujad või demineerijad, peaksid saama mingi soodustuse. Kui ma loen seda eelnõu, siis sa oled võrdsustanud ka päästetöö juhi soodustused täpselt samaga, mis on sukeldujatel. Kui siit loed, on su eelnõus, et päästeteenistuja ja juhtinud või teinud päästetööd ja nii edasi. Kas on ikka päris õige see, et kõik on põllu peal, aga mõned on põllu peal juhipositsioonis ja päris sinna lõkke sisse ei lähe?

Andres Anvelt
Aitäh, Aivar! Tegelikult tasub lugeda ka päästeseadust. Päästeseadus räägib päästetöödest ja igal tööl on olemas ka juht. Ja kui me räägime päästetöö juhtimisest, siis tegelikult päästetöö juht, arvestades ka veel neid kitsaid olusid, mis meil komandodes on, kus elupäästevõimekus on nii, nagu ta on, võtab osa täpselt nendest samadest asjadest, see on üks osa päästetööst. Me ei räägi siin antud juhul mingist “päästekindralist”, kes ei tegele päästetöödega. Siin on muide, väga hea paralleel tuua ka nende tervisenõuetega. 1. ja 2. astme tervisenõuded ja kategooriad, kuidas neid ka ei nimetaks, kuhu alla lähevadki näiteks demineerijad, suitsusukeldujad, nn keemiasukeldujad, siis sellele peab vastama ka seesama päästetööde juht, ega ta muidu ei saa juhtida, kui ta ei vasta nendele nõuetele. Nii et tegelikult päästeseadus räägib päästetöödest ja iga töö puhul on olemas, nagu öeldakse, brigadir, ilma selleta ma ei kujuta ette, et seda tööd tehakse ka arusaadavalt. Nii et vastus on selline, et antud juhul mõeldakse päästetöödes osalejat. Seadus ei teegi vahet päästetööde juhil, see on lihtsalt siin sisse kirjutatud arusaamiseks, et igat tööd keegi juhib. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul jäi kõrvu kõlama selline väide või mõte, et nendel, kes teavad, et nad töötavad igapäevaselt tervist rikkuvates ohutingimustes, et neil probleeme ei ole, ja teistel, kes ei tea, et nende töö või, ütleme, antud juhul väljakutse võib kujuneda ohuks tervisele, et nemad on hoopis suurema riski kategooria. Millele see väide tugineb, kas mingitel uuringutel või on see subjektiivne arvamus?

Andres Anvelt
Aitäh, Toomas! Ma arvan, et selleks ei ole vaja luua mingisuguseid uuringuid. See oleks totter! Me räägime sellest situatsioonist, milles töötavad nii päästeametnikud, milles töötavad politseinikud, milles töötavad kaitseväelased. Nad ei tea järgmist hetke, mis neil elus ette võib tulla. Nad ei tea seda näiteks, kui nad löövad – minu teadmised tulest on küll väikesed – aga kui nad löövad ukse maha, kas see tuli lendab neile näkku või on see tuli sisuliselt seal omaenda sisse ära lämbunud, või saab hapnikku peale ja lendab näkku, või lendab seal mingi gaasiballoon õhku. Nad ei tea seda! Sellest tuleb ka nende täitsa teine psühholoogiline olukord. Mida me uurime? Siin ei ole mitte midagi uurida selle küsimuse jaoks, see on üks asi. Ja teine asi on see, et riik, ma rõhutan veel kord – riik, kutsub neid inimesi tööle, nad tagavad riigi turvalisust, nad tagavad kodanike turvalisust, nad päästavad kodanike elusid. See on kaks eri asja. Võib-olla me kunagi jõuame ka selleni, et ka eravaldkonnas need samad eraettevõtjad, kui need inimesed töötavad kõrgendatud ohu ja tervisega keskkonnas, pakuvad neile eraviisiliselt paremaid sotsiaalseid tagatisi. See oleks ka normaalne, see on maailmapraktika. Meil kahjuks seda ei ole. Aga riik peab tagama nendele ametnikele, kes päästavad riigi kodanike elusid igapäevaselt, teise sotsiaalse tagatiste taseme kui teistele kodanikele. Väga hea näide on sellest lihtsalt juurde tuua näiteks, miks siis muidu riik läbi karistusseadustiku näiteks kaitseb neid samu avaliku korra kaitsjaid teistmoodi, kui näiteks harilikku kodanikku. Sanktsioonid temale kallale kippumise eest on tunduvalt rangemad kui sanktsioonid hariliku inimese ründamisel. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ülo Tulik, teine küsimus!

Ülo Tulik
Aitäh! Hea kolleeg Andres! Ütle, kui sa selle seadusmuudatuse kallal töötasid, kas kohtusite ka päästeameti juhi Kalev Timbergiga? Milline on tema arvamus ja kas uurisite, miks ta teeb ühe asetäitja koha juurde? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh, Ülo! Selle seaduseelnõu koostamise juures ma lugupeetud Päästeameti peadirektorit ei näinud, nii nagu ma teda üldse ei näe kuskil selgitamas eriti. Ma näen tema asetäitjat selgitamas. Eile ma nägin televiisoris lõpuks teda, kui ma ei eksi, Leisil rääkimas, kus ta ka palus ajakirjanikel lahkuda, kuna see oli nii salajane üritus.

Me pidasime konsultatsioone selle seaduse ettevalmistamisel Päästeameti juhtkonnaga. Võttis osa üks Päästeameti peadirektori asetäitja, nende personaliinimene ja ma arvan, et see seltskond oli küllaltki kõrgel tasemel selleks, et neid ettepanekuid siia eelnõusse kirjutada. Küll on olnud mul vestlusi Päästeameti peadirektoriga sellesama kolmanda ametikoha loomise küsimuses, aga kuna see oli eraviisiline vestlus, siis ma arvan, et ma ei pea seda siin eriti välja tooma, muidu on pärast, nagu on meil siin ühel Riigikogu liikmel, et avaldas eravestlust. Kuigi tegelikult paari sõnaga võin öelda, et Päästeameti peadirektor proovis mulle selgitada seda, et kolmandat peadirektori asetäitjat on vaja selleks, et juhtida haldustegevust, mis minu arust on 1. jaanuarist Päästeametil vähenenud, kuna osa Päästeametist on muutunud Häirekeskuseks ja kogu kinnisvara on läinud Riigi Kinnisvara AS-le. Kuid see on tema valik. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas
Aitäh! On kombeks saanud, et sotsid on Riigikogus väga lahked lubama ja paraku palju harvem on nendel lubadustel ka katet. Ma tahan siiralt teid uskuda ja tahan uskuda sellesse, et te olete selle eelnõu põhjalikult läbi mõelnud, et antud juhul on teie lubadustel ka kate ja te olete läbi mõelnud, kus siis need kulud riigieelarvest katta. Olge nii kenad, andke nendele Riigikogu liikmetele, kes soovivad olla vastutustundlikud ja teavad, et eelnõude ettevalmistamisel, mis näevad ette kulusid, peavad olema ka katteallikad, andke Riigikogu liikmetele võimalus ja põhjus seda eelnõu toetada! Aitäh!

Andres Anvelt
Hea kolleeg! Kui ma ei eksi, siis oli täna esimene või teine küsimus, kas seda küsis Tarmo Leinatamm või Raivo Järvi, sisuliselt sama küsimus ja ma sellele küsimusele vastasin. Esiteks, punkt 1 on see, et antud juhul me peame lähtuma sellest, et riigi sisejulgeolekuteenistused ja päästeteenistus on prioriteet, sest numbrid hukkunute osas on meil kasvama hakanud ja mitte vähe. Ja erinevalt liberaalse raamatupidamisliku maailmasuhtumisega, me suhtume ka sellesse, et inimelu on hindamatu ja sellepärast me näeme ka seda, et Päästeamet ühena sellistest organisatsioonidest vajab lisainvesteeringuid. Kuid kindlasti tahan siia juurde öelda, et kõrvuti siin saalis on väga palju räägitud haldusreformist, vajavad meie ministeeriumid ka kiiresti nn riigireformi, sest tasub maa peale tulla ja vaadata natukene meie suuri ameteid ja võrrelda nende funktsioone ministeeriumidega. Me näeme, et väga paljud asjad kattuvad. See on küsimus, millega tegelikult tänased täitevvõimu poliitikud tegelema peaksid. Kahjuks on viimasel ajal meie täitevvõim kistud rohkem skandaalidesse kui rahuliku riigi arendamise küsimustesse.
Aga, Taavi, su küsimusele ma vastasin tegelikult esimese või teise küsijale. Selleks on kaks kohta, riigieelarve teatud momentide ümbervaatamine (ja olgem ausad, seda on võimalik ümber vaadata, mis on riigi prioriteedid) ja teine asi on sisemiste reservide ärakasutamine. Jällegi ma jõuan selle juurde, kolmandik selle seaduse järgmine aasta elluviimise summast peitub näiteks vastloodud peadirektori asetäitja palgafondis. Aitäh!

Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Taavi Rõivas
Aitäh! Sain vastuseks pika jutu, aga sedavõrd konkreetne küsimus eeldaks ikkagi tükk maad konkreetsemat vastust. Loomulikult on päästeteenistus prioriteet. Samamoodi on haridus prioriteet, riigikaitse on prioriteet. Meil on prioriteete veel ja me iga päev otsime lahendusi, kuidas neid valdkondi rahastada. Selleks, et eelnõu oleks tõsiseltvõetav, peab olema natukene täpsem kattellikas kui teatud ümbervaatamised. Ma väga loodan, et te annate selle eelnõu menetlemise käigus võimaluse seda eelnõu toetada, sest nagu ma ütlesin, vastutustundlikud Riigikogu liikmed saavad eelnõu poolt hääletada üksnes juhul, kui ilusal lubadusel on kate. Siin Riigikogus on piisavalt inimesi, kelle südametunnistus ei võimalda anda katteta lubadusi, ometi seda te meile ette pakute. Nii et ma pakun teile veel ühe võimaluse öelda konkreetne katteallikas. Aitäh!

Andres Anvelt
Järgmise aasta eelarves selle eelnõu elluviimiseks on vaja 119 tuhat, kui ma ei eksi, 200 või 15200 eurot ja selle sama summa saab leida vähemalt 2012. aasta eelarves, nii riigieelarvest laiemalt ehk ma ütlen Päästeameti enda sisemistest ressurssidest, just mis puudutab nende kaadripoliitika ümbervaatamist, ja ülejäänud 80 tuhat võib leida valitsuse reservist. Ja juba järgmise aasta eelarve, 2013 läbivaatamisel muuta sellega ka eelarvestrateegiat. Kui vaja, siis viia sisse ka maksumuudatused Eesti finantspoliitikas. Aitäh!

Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti tegemist on väga hea seaduseelnõuga, sest sinu pikad selgitused on teinud selle ilmselt selgeks ka neile, kes selles valdkonnas ei ole väga pädevad ning, kelleks ma pean ennast. Aga mul on sulle selline küsimus, et mina valdkonda eelnevalt olen ainult ajalehe vahendusel ilmselt lugenud ja üheksa kuud ei ole seda dispuuti ka siin üles tõstetud. Mul on küsimus selles, et kas härra Raidma võitlused on päädinud ka eelnevatel perioodidel, sest tema on olnud eelnevalt ka Riigikogu liige, mingi konkreetse seaduseelnõuga või on võitlus sellele seadusele vastuhääletamine? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh, Helmen! Ma arvan seda, et Mati Raidma on teinud kõik temast oleneva selle küsimuse lahendamiseks, aga ega Mati Raidma kindlasti ei ole ju kogu erakond või kogu valitsusliit. Selles mõttes ma arvan, et meie eesmärgid on ühesugused, võib-olla lahendused sinna minekuks on erinevad. Nii et ma igat pidi austan ka Mati Raidma seniseid tegevusi päästjate olukorra leevendamisel. Aga tegelikult me oleme ju sellest rääkinud: kogu asi jookseb selle taha kinni, et ei ole suudetud viimase kümnekonna aasta jooksul leida lahendusi eriteenistuste pensioni ühtlustamise küsimustele. Aitäh!

Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Kajar Lember
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on palju räägitud katteallikatest. Ma küsiks, mis sa arvad ettepanekust, kui selle eelnõu katteallikaid otsiks äkki üheskoos kodualuse maamaksu vabastamise katteallikatega, äkki siis saab mõlemad lahendatud? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh, hea kolleeg! See on üks võimalustest. Ma ütlen veel kord: põhiline katteallikas paljudele meie Eesti riigi finantsküsimustele on maksupõhimõtete ümbervaatamine. Aga võib ka teistpidi naljatada, et milleks on kodualuse maa maksu vaja, kui maja on seal peal maha põlenud? Aitäh!

Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Rait Maruste
Aitäh juhataja! Lugupeetud ettekandja! Argumentatsioon, mille te esitate siin selles eelnõus, on igati põhjendatud ja sümpaatne ja ka summad ei ole suured. Kuid mu küsimus on selles: kas te vaadate vaadet, et kui võtta ette reform ka politseis samadel alustel, siis sellest politsei laiapõhjalistes eripensionide süsteemist saaks leida need vahendid, et kasutada neid ka päästeteenistuses ja selles suhtes oleks süsteem rahastatud ühtsetel alustel .

Andres Anvelt
Aitäh! See on päris huvitav küsimus! Tegelikult olen ma siin natukene pessimistlik. Nagu ma siin ennist ka vastasin küsimusele, ega see politsei eripensionide süsteem pole mingisugune katel, kust on võimalik võtta eriti, sellepärast et paljud politseinikud, kes valmistuvad pensioniks, on aru saanud, et nendel on otstarbekam minna vanaduspensionile – ma räägin veel kord, mis puudutab reakoosseisu, kelle pärast tuleb kõige rohkem muret tunda. Nii et ma arvan, et see ei ole päris lahendus. Küll on lahendus see, et me saame paremini planeerida kõigi nende eri teenistuste pensionilahendusi koos ühe, nagu öeldakse, katla põhimõttel. Me teame, palju meil sisejulgeolekus töötab, sisekaitses, me teame, palju on planeeritud, palju on meie võimalused, palju meie vajadused ja planeerime niimoodi ette ka tegelikult selle pensionisüsteemi. Tänasel päeval, jah, ma olen nõus sellega, et igaüks nendest eripensionide süsteemist on läinud oma suunda, tagasi anda sellest on raske. Aga ma rõhutan veel kord: ma ei mõista seda, mispärast päästeametnikud, kes ei ole tänasel hetkel mitte vähemas riskis, kui politseinikud ja riigikaitsjad, ma ütlen veel kord, terviserisk igapäevaselt on nendel isegi suurem, peaksid kannatama sellist ebavõrdset kohtlemist. Rõhutan veel kord: summad ei ole suured.
Ja veel kasutan ära võimalust, et veel Taavile lisaks, ta ei olnud enne saalis ja ei kuulnud seda, et üks lihtne küsimus on selles, et nendel inimestel, keda praegu tihtipeale hoitakse ametnikena tööl, kes võib-olla tooksid maksutulu sisse rahvamajanduses, see keskmine palk on peaaegu kaks korda suurem, kui see hüvitis, millest me räägime. Aitäh!

Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm
Aitäh! Hea ettekandja! Kas ma saan valesti aru, et kui see seadus jõustub ja need inimesed saavad selle vanaduspensioni, nad saavad samal ajal minna tööjõuturule ja sisuliselt teenida see nii-öelda raha, läbi maksude, riigile tagasi? Aitäh!

Andres Anvelt
Aitäh, Tarmo! Sa saad väga õieti aru, sest ma rõhutan veel kord, ma ei taha uskuda, et 55-aastane mees, kes ei ole muidugi enam võimeline töötama selles valdkonnas ja võib-olla me ei tahakski, et ta seal töötaks, ta oleks võib-olla risk juba ka nendele inimestele, keda ta päästma läheb, kindlasti ma arvan ta ei jää sellesama väikese hüvitise ehk pensionioote hüvitise peale, 400 euro peale ahjule lamama. Tal on kindlasti mingisugused huvid, perspektiivid, eesmärgid ja ma arvan, et ta saab elada täitsa normaalset, nagu öeldakse, tsiviilkodaniku elu ja teenida see raha tagasi. Täpselt nii!

Leave a Reply

*

SDE
SOTSIAALMEEDIA